08.07.2020
Vabaühenduste smugeldisalused on Vahemerel kui piraadilaevad.
Teiste põletavate teemade kõrval on Vahemere paadirändest vähe juttu olnud, kuid see ei tähenda, nagu oleks see probleem päevakorrast maas. Järgnevalt uudiseid migratsioonirindelt.
Türgi rannavalve ütles teisipäeval, et on kinni pidanud tankeri 276 Kreekasse teel olnud sisserändajaga, samuti näitas Türgi riigimeedia kaadreid kümnetest halvasti ventileeritud ruumidesse surutud inimestest.
Rannavalve kohaselt tabati migrandid ja kaheksa smugeldamises kahtlustatut just enne seda, kui alus hakkas esmaspäeval Lääne-Türgi Izmiri piirkonnas sadamast lahkuma.
Riikliku uudisteagentuuri Anadolu järgi pärinesid migrandid Afganistanist, Süüriast, Bangladeshist ja Iraanist ning nende hulgas oli 59 last ja 46 naist.
Anadolu avaldatud video järgi olid inimesed nii kokku surutud, et paljudel esines vahistamise järel hingamisraskusi.
Samal ajal käivad Türgi idaosas ka 27. juunil Vani mägijärvel uppunud laeva otsingud. Aluse pardale jäi arvatavasti lõksu kümneid migrante.
Seni on võimud leidnud 11 surnukeha ning tragöödiaga seoses on kinni peetud viis inimkaubanduses kahtlustatavat.
Põhja-Makedoonia ametivõimud leidsid Kreeka piiri lähistel rutiinse teekontrolli käigus veokist 211 sisserändajat, nende seas 63 alaealist, teatas politsei teisipäeval.
Piiripatrull peatas veoki esmaspäeva südaöö paiku Gevgelija linna lähistel. Veokist leiti 211 migranti, kellest 144 olid pärit Bangladeshist ja 67 Pakistanist, märkis politsei. Veoki juht, 27-aastane Makedoonia kodanik, peeti kinni.
Migrandid toimetati Gevgelija transiitkeskusesse, kus neid ootab tagasisaatmine Kreekasse. Kreeka ja Põhja-Makedoonia piir suleti koroonaviiruse pandeemia tõttu, kuid inimsmugeldajad on piirkonnas endiselt tegevad.
Itaalia võimud panid teisipäeval Sitsiilia Porto Empedocle sadamas karantiini migrantide smugelduslaeva Ocean Viking, teatas inimkaubandust toetav SOS Méditerranée.
Esmaspäeva õhtul lubati üheksa päeva aluse pardal olnud 180 põgenikku maale ja toimetati seejärel teisele laevale, kus nad koroonaviiruse võimaliku leviku tõkestamiseks samuti karantiini pandi.
Viimastel päevadel pinged laevas kuhjusid – osa sisserändajaist hüppas vette, keegi püüdis enesetappu teha ning esines mitmeid vägivallapuhanguid.
Alus on nüüd sadamast eemal ankrus ning meeskonnal ja samuti selle pardal viibival AFP korrespondendil on palutud järgida kahenädalast karantiini, teatas organisatsioon.
Ocean Viking taasalustas põgenike päästmise operatsioone pärast pandeemiast tingitud kolmekuist vaheaega 22. juunil.
Sitsiiliasse toodud migrandid olid peamiselt pärit Bangladeshist, Eritreast, Põhja-Aafrikast ja Pakistanist. Nende seas oli ka 25 valdavalt saatjata alaealist ja üks lapseootel naine.
Itaalia valmistub nüüd uute päästelaevade saabumiseks. Kohalik linnapea on palunud armeed appi kaitsma tsiviilisikuid selles vaeses piirkonnas, mille majandust on lisaks räsinud pandeemia ohjeldamise meetmed.
Euroopa Liidu vastse eesistujariigi Saksamaa siseminister Horst Seehofer pidas teisipäeval “häbiväärseks” asjaolu, et ühendus pole viis aastat pärast sisserändekriisi puhkemist suutnud leida lahendust varjupaigataotlejate jaotamiseks.
Euroopa Liidu siseministrite videokohtumisel kõnelnud Seehoferi sõnul tehakse iga kord suuri pingutusi, et migrandid liikmesriikide vahel ära jagada ning iga kord on vaid vähesed liikmesriigid valmis seda tegema.
“See on olukord, mis pole Euroopa Liidu vääriline,” väitis migrandilembeline minister.
Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Malta nõustusid mullu septembris ajutise ning vabatahtliku mehhanismiga merelt päästetud sisserändajate jagamiseks. Algatusega on liitunud vaid üksikud riigid nagu Portugal, Luksemburg ja Iirimaa.
Seehofer loodab veenmisega rohkem riike kaasa tõmmata, kuid tunnistab, et see on “väga-väga raske”. Ta kinnitas, et ei kavatse alustada Euroopa Liidu eesistumist surve ja ähvardustega. “Ma loodan argumentide jõule, kuid ma ei ole naiivne,” ütles ta.
Septembris peaks Euroopa Komisjon esitama “kauaoodatud ja korduvalt edasi lükatud” ettepanekud Euroopa Liidu sisserände- ja varjupaigapoliitika reformimiseks, mis sisuliselt tähendab sundimist.
Seehofer loodab, et poliitiline kokkulepe kõige olulisemates punktides saavutatakse detsembris ehk enne Saksamaa eesistumisaja lõppemist.
Seni on reformi blokeerinud selliste oma turvalisuse ja sõltumatuse eest seisvate maade nagu Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia vastuseis varjupaigataotlejate jagamisele. (AP-AFP-BNS-UU)