ERRi intervjuu Reformierakonna räuskaja ja multiministri Jürgen Ligiga näitab ilmekalt, et oleme jõudmas vaikivasse ajastusse.
Pooltele küsimustele vastab Reformierakonna käilakuju, et ta ei tohi oma arvamust avaldada. Ja ka rahandusministeeriumi ametnikud ei tohi arvamust avaldada. Jne.
Päris puntras on see sõnakas veteranorav pähe pandud päitsetega. Valik tsitaate Jürgen Ligilt:
“No mina ei tea, et rahandusministeeriumi ametnikkonnal on voli selliseid teateid teha. Ma ei tea, kust see tuli. Siis küsige sealt algallikast. Selliste algatustega peaks tulema välja rahandusminister, mitte mingi asutus. Eks ma tean ka mõnda väikest tuluallikat, aga mul ei ole voli neid propageerida.”
Edasi:
„Kui need lendlaused kokku võtta, ma kommenteerin neid lendlauseid. Riigireformist rääkides arvatakse, et see puudutab ametnikkonda. Riigi kulud on valdavalt mujal. Pool on sotsiaalkulud ja nende tõhusus on alati küsimuse all. Minul ei ole voli nimetada ühtegi artiklit ja ma ei taha ka segada läbirääkijaid. Üldpilt, mis nõuab klaarimist, on see, mida ma võin kommenteerida.“
Ja veel.
Küsimus: Mis oleksid need teie eelistatud tuluallikad?
Ligil ketrab ikka sama plaat: „Mul ei ole seda voli. Pärast hakkavad need kõik oma elu elama. Siiamaani arvab osa inimesi, et me kunagi lubasime näiteks ajutist käibemaksu tõstmist. Kogu kampaania ajal pidi korduvalt sellele vastanduma. Pole kordagi tegelikult ettepanekut teinud. Aga kuna see ühest krokodillide komisjoni kommentaarist läbi käis, siis Jaak Madisonid toodavad seda igal debatil ja siis heidavad ette. Sa vastad ära, nad tulevad jälle. Nii et ma ei taha seda viga teha, et annan midagi hambusse, mida järgmised 15 aastat ette heidetakse. Näed, sina lubasid, et sa teed seda, tegid hoopis toda. Siis, kui otsused tulevad, siis tulevad. Võib-olla oli rahandusministeeriumil voli see sõnum välja anda, ma ei tea.“
Ja veel.
„Kui ma hakkaks seda praegu kommenteerima, siis jääks mulje, nagu keegi oleks sellise ettepaneku teinud. Ootame ära, mis sealt läbirääkimistelt tuleb. On selge, et sealt maksude tõstmine tuleb viimases järjekorras.“
Ja ikka veel.
„Tõesti, mina ei saa lasta lendu siin ühtegi konkreetset mõtet, mis mul omal peas on, sest läbirääkijatel on teised mõtted ja seda muljet ei tohi luua, et uitmõtted on ettepanekud või otsused.“
Küsimus: mis on need mõtted, mis teil peas on?
Ligi: „Ei hakka mina. Ma ütlen veel kord, ma ei tohi seda teha. Seda saate küsida rahandusministrilt, peaministrilt, läbirääkijatelt, küsige, mis nende mõtted on. Mina olen ainult taust.“
Ja seegi pole veel kõik.
Küsimus: aga detailsemalt maksudest või kärbetest te rääkida ei soovi?
„Ma ei tohi. See jääb oma elu elama. Seda ei anta andeks. Läbirääkijad ei taha ka laua taga lugeda kuskilt intervjuust, mida mina olen öelnud. Ma ütlen, et investeeringute plaan tuleb ümber vaadata, siin mingit korrektsiooni juba tehti, kus see taasterahastu maht selgus.“
„Ei ütle, see on lollus. Selliseid isiklikult repliigid on kõige hullemad meeleolu rikkujad. Mul on kogemus ka sellest, et ma niisama ei räägi.“
Seda intervjuud kommenteeris sotsiaalmeedias ka majandusekspert Indrek Neivelt, keda nimetatud intervjuus mainiti.
Neivelt kirjutas: „Ülikoolide teadlased hoiavad pigem suu kinni või räägivad seda, mida valitsus kuulda soovib. Väikselt suunurgast võib midagi ju öelda ka. Aga teatud piirides. Paljud ettevõtjad sõltuvad riigist. Ka nendel on parem vait olla.
Ja siis jäävadki mõned üksikud a´la Tõnis Palts ja mina, kes arvavad, et elaks nii nagu teised eurooplased. Vaikiv ajastu on selle nimi. Kaasaegses vormis.“