Vasakäärmusliku valitsuse võimutsedes rünnatakse Eestis üha enam kristlikke väärtusi ning kusagilt väljaujunud puna- ja homopastorid üritavad tõestada, et kapriiside, nõrkuste ja pahede vohamine inimõiguste sildi all olevat Jumalale meelepärane. Miski ei saa olla tõest nii kauge.
Vaimulik Veiko Vihuri kirjutab sotsiaalmeedias Piiblis ära märgitud kitsast ja laiast teest: “Niinimetatud liberaalsed ehk “vabameelsed” teoloogid ja vaimulikud peaksid häbenema oma eksiõpetusi, sest nad salgavad Kristuse kutset minna sisse kitsast väravast. Selle asemel juhatavad nad inimesi avarale teele (vt Mt 7:13-14), mis viib hoopis teise suunda kui see rada, mida Kristus näitas.
Valevabadusele orienteeritud Revolutsioon, mis kujundab ja muudab ümber Lääne ühiskondi, tõmbab maha kõik Jumala käskudega seatud sotsiaalsed, kultuurilised ja vaimulikud piirid ning pakub vabaduse sildi all patuorjust.
Selle kohta on tabavalt öelnud luterlik teoloog Elmar Salumaa juba ammusel nõukogude ajal, mil ühiskonnas valitses hämmastavalt sarnane mentaliteet:
“Igaüks, kes tahab käia Jeesuse järel, peab enne lõpliku otsuse tegemist teadlikuks saama mitte ainult selle tee raskustest ja riskist, vaid ka siin kehtivast kohustusest ja vastutusest. … Sellega võrreldes on “maailma lai tee” märksa mugavam: siin ei tõkesta Jumala nõuded inimlike ihade, soovide ja kalduvuste teostamist, siin tunneb inimene end “vabana” ja “täiuslikuna” – vabana kõigist tõkestavaist igandeist ja eelarvamustest, täiuslikuna oma võimete ja oskuste poolest. Ja ometi on see tee petlik – mitte ainult oma reaalsete võimaluste, vaid eelkõige selle eesmärgi tõttu.””