Samal ajal kui Ukraina president Zelensky ise avaldas neli päeva hiljem oma käitumise üle USA juhtidega kohtumisel kahetsust ja ka NATO juht Mark Rutte Briti peaminister Keir Starmer on manitsenud teda rahu nimel kiiresti ära leppima, on Euroopa sh Eesti nn valged jõud suutnud ise USAga korvamatult tülli pöörata.
USA asepresident Vance küll nimetas intervjuus Fox News’ile Euroopat viisakalt „meie sõpradeks“, kuid vastassuunas on läinud ainult emotsionaalne sõimu- ja solvangurahe. Kõiki neid, kes näevad vigu Zelensky käitumises või avaldavad poolehoidu Trumpi administratsioonile, sõimatakse aga loomulikult putinistideks.
Päris nii poliitikat vast ei aeta ega diplomaatiat ei arendata. Me vajame reaalsusel ja ratsionaalsusel põhinevat välis- ja julgeolekupoliitikat, mitte emotsioonidel ja soovmõtlemisel juhitud lahmimist ja inimeste pidevat hirmutamist. Olles pannud 25 aastat kõik panused USAle, pole nüüd küll õige aeg liitlastega tüli norida.
Siin saab toetuda ainult EKRE-le, kelle esimees Martin Helme oli ka ainus Eesti poliitik, kes Trumpi ametisse pühitsemise tseremooniale kutsuti.
Reformierakonna poliitikud ja Euroopa kõrgeks välisesindajaks tõusnud Kaja Kallas toovad oma retoorikaga ja käitumisega sõda, millest nad pidevalt räägivad, meile ainult lähemale. Kui see ongi nende eesmärk, siis on nad selle saavutamisel lähedal. Aga inimesed pole sellega nõus, mida muuseas näitavad ka valitsuserakonna langevad reitingud.
Kujunenud olukorra eest vastutavad kõik meie senised välispoliitika otsustajad, ainus võimalus midagi veel päästa, on nende kiire ja täielik väljavahetamine.
„Tänu“ reformierakondliku valitsuse pidevale hirmutamisretoorikale, on meie inimesed päriselt ka hirmul. Kas seegi on eesmärk omaette?
Uued Uudised