Henn Põlluaas: võõrtööjõu piiramatu sissevool tuleb peatada

HENN PÕLLUAAS

„EKRE ei paku rahvale vaid vorstiviilu, nagu teised erakonnad, vaid Eesti riigi jätkuvust, otsustusõigust ja tegelikku heaolu,“ ütleb erakonna aseesimees ja Riigikogu väliskomisjoni liige Henn Põlluaas.

Henn on olnud tegus mitmel elualal ning on suurepäraselt kursis nii kohalike omavalitsuste kui ka riigielu küsimustega. Henn on tegelenud kunstiga, olnud õpetaja ja eraettevõtja, Saue linnapea ja on endiselt aktiivne Kaitseliidu liige. Kõige selle kõrvalt on ta leidnud aega ka kolme raamatu kirjutamiseks. Viimane neist, monograafia „Sotsid, interrinde teine tulemine“, ilmub just neil päevil. Hennu sõnul on rahvusriiklus, demokraatia, traditsioonilised väärtused, rahva heaolu ja turvalisus asjad, mille üle ei kaubelda.

Oled olnud neli aastat Riigikogu liige. Mida võiks sellest ajast esile tuua?
Tööd on olnud palju, sest olen ka riigieelarve kontrollikomisjoni liige ja nüüdseks töö lõpetanud Tallinna Sadama korruptsiooniuurimise erikomisjoni liige. Arvan, et see ei ole juhus, et Tallinna Sadama kohtuprotsessile tõmmati pidurit just enne valimisi.

Palju oleme suutnud ära teha avalikustamisega, hoides silma peal, esitades küsimusi ja arupärimisi ning värskeid seisukohti ja argumente. Oleme käitunud konstruktiivselt ja toetanud kõiki asjalikke ettepanekuid, sõltumata sellest, kes neid on esitanud. Kuid lõviosa meie eelnõudest ja ettepanekutest on otsitud põhjustel tagasi lükatud.

Oleme toonud Riigikogusse kainet mõistust ja nõudnud Eesti huvide eest seismist. Me ei ole lasknud võimulolijatel võtta rahva selja taga vastu hukatuslikke otsuseid, et nad siis pärast saaksid öelda, aga kus te varem olite. ÜRO rändepakti, mida taheti salaja heaks kiita, kiskusime avalikkuse ette just meie. Kui EKRE ei oleks hakanud taguma trummi immigratsiooni teemal, siis oleks toodud Eestisse „vabatahtlikult“ tuhandeid immigrante koos nendega kaasnevate slummide, kuritegevuse ja terrorismiga ning makstud neile iga kuu tuhandetesse eurodesse ulatuvaid toetusi.

Kõiki meie tegemisi ei jõua loomulikult üles loetleda, kuid tänu EKRE-le on Eestil nüüd ametlik riigihümn, mida polnud seni millegipärast seadusega kinnitatud. Leidsime, et Eesti 100. juubeliaasta puhul peaks seda tegema. Meie eelnõu lükati tagasi, kuid riigihümn seadustati ikkagi. Mitte eraldi hümniseadusega, vaid vastava lõigu lisamisega lipuseadusesse. Saime siiski oma tahtmise. See oli EKRE sünnipäevakink Eestile.

Millist heaoluühiskonda soovid Eestis näha? Millest soovitad inimestel ja ühiskonnal eemale hoida?

Elu peab Eestis olema elamisväärne ja võimalik kõikjal. Me peame jõudma nii kaugele, et meie inimesed ei vaevleks vaesuses ning et alandav mõiste „palgavaesus“ oleks unustatud. Et inimesed tunneksid end kodu ning perekonna loomisel hästi ja turvaliselt. Selleks on EKRE-l väga põhjalik ja läbimõeldud majandusprogramm.

Peatame ka võõrtööjõu piiramatu sissevoolu. 2018. aastal tuli meile enam kui 20 000 inimest. See paneb meid madala palga lõksu ning sunnib meie inimesi jätkuvalt lahkuma. Töökäte puuduse korvamiseks toetame tootmise ja tehnoloogia arendamist. Me ei paku rahvale vaid vorstiviilu, nagu teised erakonnad, vaid Eesti riigi jätkuvust, otsustusõigust ja tegelikku heaolu.

Tõrjuma peaksime ideoloogiaid ja neid, kes sunnivad traditsioonilisi euroopalikke ja kristlikke väärtusi taanduma marginaalsete (seksuaal)vähemuste ja võõraste kultuuride, tavade ning arusaamade ees. Me peame hoidma ja kaitsma rahvusriiklust, oma identiteeti, tõelisi väärtusi ja komberuumi, muidu ei ole meil varsti oma lastele ja lastelastele midagi jätta.

Kas Sinu arvates kuulub Eesti Põhja- või Kesk-Euroopasse?

Sellel ei ole ühest vastust. Heaolu osas sooviksime olla Põhja-Euroopas, kus on tugev majandus- ja sotsiaalsüsteem. Kuid sellega on kaasnenud abitus massiimmigratsiooni ees, mis on toonud kaasa tohutu surve sotsiaalsüsteemile ning terrorismi ja kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Rootsi juhib vägistamiste edetabelit ning Soomes on grupivägistamiste tõttu uurimise all juba üle saja moslemi. Näeme, mis toimub maades, kus viljeletakse avatud uste poliitikat ning meil tuleb teiste vigadest õppida. Peale EKRE puudub teistel erakondadel selleks aga võimekus ja tahe.

Sellest vaatevinklist on meil rohkem ühist Kesk-Euroopa riikidega, kes ei kavatse alluda Euroopa Komisjoni survele võtta vastu sisserändajaid „vabatahtliku“ kvoodi alusel. See peab jääma iga riigi otsustada. Ka väärtushoiakute poolest on meil palju ühist Kesk-Euroopa riikidega, st suhtumises rahvusriiklusesse ja traditsioonilisse perekonda, mis on Euroopa Liidu ja liberaalsete ringkondade poolt kuulutatud igandiks ning mille asemel kultiveeritakse nn liberaalseid väärtusi ehk juuretut multikultuursust ja sooneutraalsust.

Kesk-Euroopaga, eriti Poolaga, jagame me samu arusaame Kremli geopoliitiliste ambitsioonide osas. Poola on meile sõjalises mõttes asendamatu liitlane. Meil mõlemal on ränk ajalooline kogemus ja me oskame läbi näha Kremli valesid. Lääne-Euroopa riigid, kellel see kogemus puudub, seavad tihti ülimuslikuks vaid majandushuvid. Meenutagem Nord-Stream 2 ehitamist või Euroopa Liidu hambutust Kremli agressioonide suhtes.

Me peame võtma üle eeskuju väärivat ja hoidma kõigiga häid suhteid. Soomlastega näiteks seovad meid ka hõimusidemed ja oleme teineteisele alati abikäe ulatanud. Nemad meile Vabadussõjas, meie neile Jätkusõjas.

Oled tegelenud ka maalimisega? Kuidas sünnivad Sinu tööd?

Minu jaoks on olulised värvid, valgus, struktuur, hingestatus. Kui ma oskaks või tahaks seda sõnades seletada, oleks pidanud kirjanikuks hakkama. Mul on olnud suurepärased õpetajad – maalimist õpetasid Peeter Mudist ja Sigrid Uiga, graafikat Peeter Ulas ja Concordia Klaar jne. Kunagi tegelesin kunstiga palju, esinesin näitustel Eestis ja välismaal, olin kunstnik-lavastaja Tallinnfilmis ja Eesti Televisioonis, teaduslik töötaja Kunstimuuseumis, kuid elu tõi uued tegemised ja väljakutsed. Ma ei ole ammu pintslit kätte võtta saanud, kuid nurka ma neid ka visanud ei ole. Küll kunagi tuleb jälle ka selleks aeg.

Millised on Sinu meelest saabuvate valimiste põhiküsimused?

Põhiküsimus on, kas soovime jätkata samamoodi või tahame muutusi. Ülioluline on loomulikult meie majanduslik turvalisus ja heaolu, mis on võimalik ainult kodumaise ettevõtluse toetamise ja regionaalselt tasakaalustatud arengu läbi. Kuid kõik see on seotud väärtushoiakute, Eesti suveräänsuse ning riigi ja rahva kestmise küsimusega.

Kõik, kes tahavad kandideerida Riigikokku, peavad andma rahvale aru oma tegelike eesmärkide kohta: kas lähtutakse Eesti põhiseadusest, mis sätestab, et Eesti riigi ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, või peetakse seda vaid ajale jalgu jäänud paberilipakaks ja rahva tahtest sõidetakse ka edaspidi punase teerulliga üle.

Eesti tuleviku üle peab otsustama rahvas ja me peame saama seda teha just nende väärtuste ja kõlbeliste tõekspidamiste alusel, mida me ise õigeks peame.

EKRE kavatseb taastada rahvaalgatuse õiguse referendumite korraldamiseks ja presidendi otsevalimised, muuta haridussüsteem eestikeelseks, lõpetada homopropaganda lasteaedades ja koolides, suurendada erinevate toetusmeetmete kaudu sündivust ning teha palju muud positiivset ja edasiviivat, et saaksime kindlalt tulevikku vaadata.

Kommentaarid