Kadri Vilba: lapsevanematele tuleb anda kindlus homse suhtes

Kadri Vilba

Selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi, on vaja anda vanematele kindlustunne, et ka pärast emapalga lõppemist ei jää pere nälga, leiab Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni poliitikanõunik Kadri Vilba.

Poliitikale andis haldusjuhtimist õppinud Kadri käe juba kuraditosin aastat tagasi, 2006. aastal, mil Jüri Böhm pani Eesti lipuga Aljoša juures seistes pronksisõjale alguse. Nimelt asutati siis Eesti Rahvuslik Liikumine, EKRE eelkäija, mille tegevust juhtisid Martin Helme ja Henn Põlluaas.

Liikmeks astus ka Kadri ja asutamiskoosolekul valiti ta juhatusse. „Osalesin juhatuse töös kaks-kolm aastat, siis jäin lapseootele ning panin kõik ühiskondlikud tegevused ootele. Tahtsin pühenduda kõige olulisemale – laste kasvatamisele.“

Kümmekond aastat hiljem, 2016. aastal sai Kadrist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. „Ühel hetkel otsustasin, et nüüd on ka endal taas aeg Eesti paremaks tegemisel osaleda ja esitasin avalduse.“

Mõtleme rohkem lastele

Kadri lööb aktiivselt kaasa EKRE Lääne-Tallinna ringkonna tegevuses ning on alates 2017. aastast, mil EKRE pääses Tallinna linnavolikokku, fraktsiooni nõunik.

„EKRE toetajaid on 2018. aasta jõulude seisuga 21%. Rahvuslikult või konservatiivselt meelestatuid on veelgi rohkem. Peavoolumeedia ja valitsuse jaoks aga pole neid inimesi justkui olemas, või kui on, siis ainult selleks, et noomida neid tagurlikult mõtlemise eest. Aga need on inimesed, kes hoolivad oma maast ja rahvast. Inimesed tunnevad, et neid ei kuulata ning teerull sõidab neist lihtsalt üle. See ei ole ainult Eesti probleem, peaaegu kogu Euroopas on sama muster,“ ütleb Kadri.

Kolme lapse emana on Kadri andnud oma isikliku panuse sellesse, et eesti rahvaarv suureneks. Selleks, et kogu rahvas rohkem laste peale mõtleks, on vaja nii suhtumise muutust kui ka riigi tuge.

„Ajaloos on praegu huvitav ajajärk – varasemalt tähendasid lapsed peres alati lisapotentsiaali ja võimalust kasvatada jõukust. Praegu on aga laps vaesusriski allikas, justkui perekonna puue. Siin ei ole ühest präänikut, muutusi oleks vaja alates inimeste endi suhtumisest kuni riiklike meetmeteni välja,“ räägib Kadri.

Ta möönab, et lapse sünd on Eestis üsna hästi kaetud – on riiklik sünnitoetus, kohalike omavalitsuste toetused ja emapalk.
„Aga kui emapalk läbi saab, on mured käes. Ideaalis võiks laps olla vähemalt kolme aastaseks saamiseni emaga kodus, kuid riiklikul tasandil on see justkui laisklemine, sest ei kogune pensionistaaži. Ja inimeste suhtumine peab ka muutuma. Sage on seisukoht, et emad istuvad mehe kulul tittedega kodus istmikku laiaks. No mis jutt see selline on!?“

Kadri osutab, et EKRE-l on perede jaoks korralik pakett. EKRE näeb noorte perede aitamiseks ette kodulaenu kustutamist veerandi võrra iga sündiva lapse pealt, lapse ülalpidajate tulumaksu vähendamist samuti veerandi võrra iga lapse pealt, lasteaia ja kooli püsimist kodu lähedal, tasuta huviringi võimaldamist igale lapsele ning laste kasvatamise arvestamist vanemate tööstaaži hulka.

Tasuta lasteaiakoht aitab tuhandeid peresid

Paketi üheks oluliseks osaks on tasuta lasteaed. „Selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi, on vaja anda vanematele kindlustunne, et ka pärast emapalga lõppemist ei jää pere nälga. Kuna palgad on väikesed, peavad enamikus peredes tööl käima nii ema kui isa, lasteaed on põhimõtteliselt sundvalik,“ ütleb Kadri.

„Vaesuses ja suhtelises vaesuses elavates peredes, aga ka keskmiselt hakkama saavates peredes, on kohatasu suur väljaminek, eriti, kui lasteaias käib mitu last. Päris vaeste perede lapsed ei jõua raha pärast üldse lasteaeda. Jah, saab taotleda kohatasusoodustust. Just nimelt soodustust, aga mitte vabastust. Kuid selleks on vaja käia ametnikelt pabereid nurumas, jagada instantsidega oma pangaväljavõtteid ja lõpuks otsustab ikkagi lasteaed, kas ja kui palju soodustust üldse antakse. Paljud ei soovi seda alandavat kadalippu läbida ning loobuvad soodustusest, millele neil õigus oleks.“

Kadri osutab, et 2018. aastal on Tallinnas kohatasu 61 eurot, 2019. aastal miinimumpalk tõuseb, seega tõuseb automaatselt ka lasteaia kohatasu. Võrdluseks – riigilt saadav lapsetoetus on 55 eurot kuus.

„Lasteaia kohatasu kaotamine on riigile jõukohane. Raha selleks on olemas. 65 miljonit on kommiraha võrreldes Kreekale antavate abipakettide, Rail Balticu ja Eesti Energia kõrbeprojektidega.“

Vaatame oma mätta otsast kaugemale

Mis motiveerib Kadrit poliitikas tegutsema? „Ma loodan jätta oma lastele ja lastelastele Eesti, kus emakeel on eesti keel, kus jätkub lasteaiakohti, kooliharidus on tasemel, inimesed elavad tervelt ja kvaliteetselt, kus kõigile jätkub tööd ja leiba ning kus on säilinud puhas loodus oma soode, metsade ja rabadega.“

Kõige selle saavutamiseks on Kadri sõnul tarvis, et eelkõige poliitikud suudaksid vaadata oma mättast kaugemale. Ent seda ei peaks suutma mitte ainult poliitikud, vaid ka poliitikuid võimule valivad inimesed.

„Näiteks olen pidanud kuulma väidet, et „mina autoga ei sõida, järelikult ei ole vaja Tallinn-Tartu maanteed neljarealiseks ehitada“. Soovitan sellistel inimesel mõtelda, kuidas jõuavad poodidesse talle vajalikud kaubad ja kui palju läheb hukkunuga liiklusõnnetus maksma riigile ning hukkunu perekonnale. Me ei räägi mitte ainult õnnetuse otsestest kahjudest, vaid ka näiteks hukkunu tegemata jäävast tööst, maksmata maksudest ja sellest, et paremast teeühendusest tuleneks Lõuna-Eesti majanduskasv, sellest omakorda suureneksid riigitulud, mis omakorda mõjutavad pensionide suurust ja palju muud.“

Kommentaarid