Kert Kingo – võistlustantsijast kriminaaluurijaks

Kert Kingo on rahvuskonservatiivist daam, kelle ellu mahuvad nii tähtis juristitöö ja poliitika kui ka hobid ja naiselik säramine.

Kert Kingo on kogenud jurist ja kriminaaluurija, kes tahab, et Eesti saaks vabaks kõikjal vohavast korruptsioonist. Ta on töötanud pikalt Politsei-ja Piirivalveameti kriminaalosakonnas uurijana ning Maksu- ja Tolliameti erimenetluse talituses juristina.

„Riik peab hakkama kohtlema kõiki inimesi õiglaselt ja võrdsetel alustel – tuleb taastada tõeline õigusriik ja taasluua õiglane õigussüsteem,“ ütleb Kert.

Võitlus õiglase riigi eest ei nõua ainult teadmisi, see nõuab ka meelekindlust ja võitlusvaimu. Seda viimast on Tartu vallas, Kõrvekülas kasvanud Kert treeninud juba plikapõlvest saati.

Alates esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni käis Kert võistlustantsu trennis. Algas see rohkem peotantsust, ent tasapisi kujunes Eestis välja koolinoorte võistlustants ja Kert oli tolle aja tipptasemel võistlustantsija, tuntud ka väljaspool Eestit. Need kooliaastad tähendasid, et kui ta polnud trennis oli ta võistlustel. Treeningud olid viis korda nädalas 3-4 tundi korraga ja suvist peedikõplamist asendasid treeninglaagrid.

Võistlustel käimine tollastes NSVL-i linnades – Moskva, Leningrad, Gorki, Odessa, Vilnius, Riia, Kaunas, Tšerkassõ, Kišinjov, Minsk jne – oli ühelt poolt kõik see, millest paljud tüdrukud unistavad – ilus kleit, professionaalne make-up, soeng, prožektorite valgus, aplodeerivad pealtvaatajad, kajastused televisioonis ja ajakirjades… kogu au ja hiilgus! Teiselt poolt aga oli see tantsija jaoks justkui eksami andmine ja kontroll tehtud tööle.

Ja nagu sellest veel vähe oleks; Kert käis ta ka teistes trennides – iluvõimlemine, tennis, kergejõustik… Eks ta oli hea sportlasena sageli oma kooli nimekirjas ka ülelinnalistel koolidevahelistel kergejõustiku ja suusavõistlustel. Ent tantsimine meeldis kõige rohkem, see oli ta elu.

Kriminaalpolitseis töötades puutus Kert vahetult kokku kõige sellega, mida tavaline inimene oma tavalist elu elades näeb vaid filmides – kodutuid, alkohoolikuid, narkomaane… Ka nn valgekraedest kurjategijatest loeme enamasti vaid lehtedest.

Kõik need olukorrad, sündmuskohad ja kokkupuuted kriminaalmenetluse asjaosalistega panid teda mõtlema ja analüüsima selle üle, mis küll võis inimese niikaugele viia.
Kriminaaluurimise mõte on ju, et tehtu eest saaks karistada õige inimene. See on suur vastutus, sest vabaduse võtmine on üks suurimaid põhiõiguse riiveid – kui väljenduda puhtas kantseliidis.

Eluohtlikes situatsioonides karastunud
Kert meenutab väljasõitu sündmuskohale, kus alkoholi tarvitamine oli läinud sujuvalt üle kahe grupi vaheliseks arveteklaarimiseks ja politseiuurija saabumise ajaks oli kogu seltskond korralikult läbi pekstud, paljudel oli noahaavu.

Ruumidesse sisenedes ootas uurijat vereklompe täis koridor ja kuus alkoholist hullunud ja agressiivset meest. Selge on see, et sellisele arveteklaarimisele ei ole politseinik eriti oodatud persoon. Kuid uurija pidi oma tööd tegema, selgitama, mis juhtus, ja otsustama, kellega mida ette võtta – kes pidi saama esmaabi, kes viidi arestimajja, kes kainestusmajja ja kes politseisse ütlusi andma.

Selle töö käigus hakkas ühe poole tegelastele viirastuma, et uurija võib olla vastaste poolel ja kinžalli meenutav nuga, mida selle konflikti käigus juba usinalt kasutatud oli, pandi nii-öelda ründevalmis – üks tegelane asutas end sellega ilmselt arveteklaarimist jätkama. Läks üksjagu aega ja kannatlikku seletamist, et uurija ei ole kellegi poolel ja tahab vaid teada saada, mis seal õieti juhtus…

Sellistes olukordades tunneks hirmu igaüks, aga selle väljanäitamist ei saa uurija endale sündmuskohal lubada. Olukord tuleb võtta enda kontrolli alla ja tuleb teha oma tööd, emotsioone saab endale lubada alles pärast kodus… Ja veel lühikeseks selgituseks neile, kes politseiuurija tööga väga kursis ei ole – uurija tavapäraselt relva kaasas ei kanna. Mainitud sündmuskohal oli ka relvastatud patrull, kuid kõige teravamal hetkel olid nad juhtumisi pisut eemal.

Kert on pidanud üle elama ka vanglast vabanenud mõrvari ähvardused teda vägistada ja tappa. Sellise erilise tähelepanu teenis Kert ära sellega, et võttis – oma igapäevase töö käigus – tegelase vahi alla ja viis vangla eeluurimisosakonda. Tegelane hakkas Kerdile töö juurde helistama ja tegema politsei korrapidajale valeväljakutseid tema väidetavate rikkumiste kohta. Ja seda vanglast.

Keegi ei tea, kuidas see tal õnnestus – mis ütleb nii mõndagi siseministeeriumi haldusala töökorralduse kvaliteedi kohta. Esimese asjana pärast karistuse ära kandmist helistas kurjategija Kerdile, et öelda: ma olen nüüd väljas! „Ega sellistel puhkudel ei olegi midagi teha, tuleb lihtsalt püüda oma elu rahulikult edasi elada ja loota parimat,“ ütleb Kert.

Kokkuvõttes oli Kriminaalpolitseis töötamine küll põnev, kuid pingeline ja üldisemas tähenduses negatiivne aeg. Selles töös on positiivsust vähe; positiivsus tuli oma ellu – koos toredate kolleegidega – ise luua ja seda endas hoida.

Üle-eelmisel aastal astus Kert magistrantuuri inimressursside juhtimist õppima. Seda peamiselt sellepärast, et on ise näinud ja kogenud, kui vildakas ning kreenis on riigiasutuste sisemine töökorraldus ja madal juhtimiskvaliteet. Tänavu on tal plaanis kaitsta magistritöö ja saada magistrikraad.

Töövõidud poliitilise korruptsiooni paljastamisel

Pärast Kerdi liitumist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga ei läinud pikalt, kui tema juhtimisel alustas erakonnas tegevust korruptsioonivastane toimkond. Tänaseks on toimkonnal ette näidata mitu töövõitu. Läbi on töötatud hulk Eesti poliitikuid puudutavaid korruptsioonijuhtumeid ja avalikustatud korruptsioonihõngulisi tegevusi.

Olulisemate töövõitudena saab ära märkida PRIA Projektirahade (kogusummas 911 000 eurot) väljapetmisega ja rahastuskanalite ebaseadusliku läbilõikamisega seotud juhtumit Pärnumaal Liu sadamas, mille puhul on alust arvata jälgede võimalikku jõudmist Erakond Isamaa juhtfiguurideni.

Korruptsioonitoimkond on toonud avalikkuse ette Pärnu- ja Tartumaa omavalitsustes toimuva ebaseadusliku äri seoses maa- ja veekogude sihtotstarbega ning juhtide huvi maade sahkerdamisel.

Samuti on toimkond suutnud survestada oma tegevusega Tartu linna lastekaitse valdkonnaga tegelevaid ametnikke lõpetama omavoli ja perekondade inimõiguste rikkumine ning sundinud neid tegutsema seaduste piires. See oli üks peamisi põhjuseid, miks eelmise aastal lahkus ametist Tartu sotsiaalabi ja tervishoiu valdkonna abilinnapea.

Rohkelt tähelepanu pälvis poliitkorruptsiooni avalikustamine Pärnu linnavolikogus, kus pärast 2017. aasta kohalikke valimisi hakkasid kartellierakonnad ebaseaduslikult oma palku tõstma. Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja määras iseendale ebaseadusliku 250%-se palgatõusu. Juhtumiga tegelemine tõi välja praeguse valitseva võimu poliitringkäenduse.

„Tegutsen poliitikas selle nimel, et Eesti saaks korruptsioonist vabaks. Meie riigi kodanikud peavad saama usaldada oma riiki ja riigi halduses olevate asutuste tegevust, nende objektiivsust, ausust ja seaduslikkust,“ ütleb Kert, kes on heategevuslikus korras nõustanud paljusid õigussüsteemi hammasrataste vahele jäänud inimesi juriidilistes ja kohtuvaidlustes. Olgugi, et üheski normaalses riigis niimoodi olla ei tohiks, on üksikisik õiguslikes vaidlustes peaaegu alati nõrgemal positsioonil ja nii aitab Kert neid, kel lihtsalt pole oma õiguste eest seismiseks raha.

Kuidas vältida ületöötamist

Kert elab linnast väljas, kus talle meeldib aias toimetada. Ta kasvatab oma kasvuhoones lisaks tavapärastele kurkidele ja tomatitele ka arbuuse, meloneid ja füüsaleid; aias on palju lilli ja seda silmailu jätkub ka tuppa vaasi.

Ta käib regulaarselt spordiklubis. Meeldib väga ülitempokas erinevaid tantsustiile hõlmav BodyJam ning keha ja vaimu treening BodyBalance, mis koosneb pilatese ja jooga elementidest. Need aitavad hoida tasakaalu, maandada pingeid ja vältida ületöötamist.

Kommentaarid