Eesti välisminister Urmas Reinsalu selgitas ERR-ile riigi välispoliitilist kurssi, mööndes, et teatud muutused on toimumas küll.
Ta lükkas ümber rõhutatud lähenemise Visegradi riikidele ja kaugenemise Soomest, millest pasundas Kaarel Tarand Sirbis. Ministri sõnul tehakse Ungari ja Poolaga tavalist koostööd nagu EL-is ikka, head suhted Soomega aga on endised. Eraldi rõhutas ta vajadust liitlassuheteks USA-ga.
Ungari, Eesti ja Poola sõlmitud kokkuleppe kohta eelhoiatusmehhanismi loomiseks, mis võimaldaks saada võimalikult vara teada kõigist rahvusvahelistest rändealastest algatustest, ütles Reinsalu, et tegu on infovahetusega, mida pakkus välja Ungari kolleeg – igasugune info on tema sõnutsi tänapäeval hea ja vajalik.
Reinsalu rääkis, et juuli keskel toimus ÜRO peakorteris hääletus ränderaamistiku edasiarendamiseks, millest Eesti hääletusel keeldus. “Üle-eelmisel nädalal toimus ÜRO-s hääletus ühe eraldi mehhanismi kohta, mis oli rakendusmehhanism rändepaktile. Eesti seda ei toetanud,” ütles välisminister. Tema sõnul jäi selle suhtes kas erapooletuks või hääletas vastu kaheksa EL-i liikmesriiki.
“Põhjus on selles, et see rakendusmehhanism võib viia pehme õiguse tugevaks kujunemiseni. Ja Eesti järjekestvates huvides on olnud võimalikult suur suveräänsus migratsiooniküsimustes,” selgitas Reinsalu.
Ministri sõnul on vahepeal asutatud eraldi institutsioon ränderaamistiku rakendamiseks, mille mehhanism nägi ette perioodilised riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel ülevaatekohtumised ränderaamistiku elluviimise kohta, millele riigid esitavad oma ülevaated ja saavad vastu üldsoovitused. “Ma arvan, et meil on mõistlik selles küsimuses säilitada maksimaalselt alahoidlik, konservatiivne vaade,” lisas ta.
Seega on praegune valitsus arendamas rändepakti osas just seda poliitikat, mille algatajaks oli rändepakti päevavalgele toonud EKRE.
Pikemalt loe ERR-ist