Uued Uudised

Valitsus kühveldab raha “kaitsetööstusesse”, too aga pole juba ammugi enam “kodumaine”

epa12066098 Russian President Vladimir Putin (R), Interior Minister Vladimir Kolokoltsev (2-R) and United Arab Emirates Deputy Prime Minister and Minister of Interior Sheikh Saif bin Zayed Al Nahyan (L) attend a meeting at the Kremlin in Moscow, Russia, 30 April 2025. EPA/ALEXANDER SHCHERBAK / SPUTNIK / KREMLIN POOL MANDATORY CREDIT

Hiljuti sai Eesti “kodumaine” kaitsetööstus 100 miljonit, mille eest osteti Ukrainale Hiina droone. See tekitab küsimuse, et mis moodustis see Eesti kaitsetööstus on? Hea näide on Milrem, üks meie kaitsetööstuse pioneeridest.

Vikipeedia kirjutab: “Milrem Robotics on Eesti kaitsetööstusettevõte, mis keskendub mehitamata maismaasõidukite (inglise unmanned ground vehicle, lühend UGV) tootmisele ja sõjandusrobootika lahendustele. Milrem Roboticsi peamine toode on THeMIS (The Tracked Hybrid Modular Infantry System), mis on modulaarne hübriidajamiga mehitamata maismaasõiduk. Sõiduk on mõeldud lahinguväljal toetama jalaväge transpordivahendina, kaugjuhtimisega relvasüsteemina, lõhkeseadmete avastamise platvormina jms.

2023. aastal omandas ettevõttes enamusosaluse Araabia Ühendemiraatidest pärit EDGE Group PJSC. Teised osanikud on Kuldar Väärsi läbi osaühingu Sinrob, Saksamaa kaitsetööstusettevõte Krauss-Maffei Wegmann ning Eesti erainvestorid ja Milrem Roboticsi töötajad.”

Inforegistri järgi ongi Milremiga “seotud isikud” nõukogu liikmed Khaled Ahmed AlZaabi, Rodrigo Carneiro Da Cunha ja Juma Ali Sultan Ali Alkaabi ning “tegelike kasusaajate” eesotsas on Khaled Ahmed Alaabi. Milremi nõukogu esimeheks on üsnagi skandaalselt kaitseministeeriumist lahkunud Kusti Salm, kes on ka “tegelike kasusaajate” nimistus.

23. augustil 2023 kirjutas Postimees: “WSJ: Araabia Ühendemiraadid rikastuvad Venemaa arvel” ehk “Juba poolteist aastat kestnud Ukraina sõja üheks suurimaks võitjaks tõotavad kujuneda Araabia Ühendemiraadid, mis on oskuslikult kasutanud ära sõja loodud majanduslikke võimalusi ja samal ajal aidanud Vladimir Putinil hoida oma sõjamasinat käigus. /…/ Araabia Ühendemiraatide president sheik Mohamed bin Zayed Al-Nahyan juunis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Peterburi majandusfoorumil kätt surumas.”

ERR lisas samal ajal: “AÜE ja Venemaa sidemed häirivad AÜE julgeolekupartnerit USA-d. Venemaa raha on aga AÜE jaoks muutunud liiga tähtsaks, et Abu Dhabi saaks sellest loobuda, vahendas The Wall Street Journal. “Nad on valmis ära kasutama Moskva-vastastest sanktsioonidest tekkinud võimalusi, et tugevdada oma majandussidemeid Venemaaga,” ütles San Francisco ülikooli Lähis-Ida ekspert Stephen Zunes.”

11. aprillil 2023 kirjutas ERR: “Lekkinud luuredokumentide kohaselt kiitlesid Vene luureohvitserid luurekoostööst Araabia Ühendemiraatidega USA ja Ühendkuningriigi luure vastu.”

Nii et Eesti kaitsetööstus teeb koostööd Araabia Ühendemiraatidega, kes omakorda teevad koostööd Venemaaga ehk nagu täpsustab The Wall Street Journal, “aitavad Vladimir Putinil hoida oma sõjamasinat käigus”. Ja sellesse ahelasse loobib Eesti valitsus mitte enam kamaluga, vaid lausa labidaga raha. Eesti ajakirjanduse vandenõuteoreetikud, kes seostavad Sven Sildnikut Kremli mõjutustegevuse või SAPTK-d mingi katoliikluse hämara “Da Vinci koodiga”, ei kipu sinna kiikama.

Portaal Uued Uudised ei väida, et Milrem Venemaaga “semmib” ja mõni robotmasin vägistajaarmee käes töötab, aga võimalused selleks on väga suured ja miski võib juba ammu venelaste käeulatuses olla. Sanktsioone Venemaale rikutakse ilmselt kõige rohkem just selliste riikide, nagu Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, India (kõik Läänega konkureeriva BRICS-i liikmed) ja paljude teiste “kolmandate” poolt. Läänes toodetud komponente on leitud nii Vene, Põhja-Korea kui Hiina militaartehnoloogiast ja ehk on ka mingi Milremi toode venelaste südant rõõmustamas.

Araabiamaadesse, Indoneesiasse ja mujalegi aga on palju asja olnud ka Eesti välisministril Margus Tsahknal, kes ise sattus kord meedia huviorbiiti koos islandlastega välihaiglate Ukrainasse saatmisel, mis ministri poolt oli korruptiivse hõnguga.

Valitsus kühveldab raha “kaitsetööstusesse”, aga oma Eesti Kaitsevägi sealt suurt abi ei saa, kraam läheb mujale ja võib sattuda ka meie potentsiaalsete vaenlaste kätte. Samas on meie ühiskonnale kaela surutud lämmatav “julgeolekumaks”, millest Eesti kaitsevõime kuidagi ei parane. See maks on igati “Trooja hobune”.

Uued Uudised

Exit mobile version