21.02.2022
Kalle Laanet
Praeguses julgeolekukriisis selgub, et Eesti riik on oma kaitse ehitanud üles valedele alustele – Eesti pole rünnakuks valmis. Eestis on oma 15 aastat räägitud, et meil pole midagi karta, sest me kuulume NATO-sse. Ometi väljendas kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) äsja selgesõnaliselt, et kui Venemaa on oma eesmärgi saavutanud Ukrainas, siis on loogiline, et järgmised sihtmärgid võivad olla Balti riigid.
Sellega kinnitas ta Suurbritannia välisministri Liz Trussi sõnu, et Putin ei peatu Ukrainas ning see võib tähendada ohtu ka Eestile, Lätile ja Leedule.
Täna ütles reformierakondlasest Riigikogu liige Margit Sutrop lausa Toompea lossi istungite saali kõnepuldist, et meid ähvardab kolmas maailmasõda.
Teine reformierakondlane Eerik-Niiles Kross räägib aga Postimehes, et kui lääne diplomaatia põrub, siis kehtestab Putin uue maailmakorra.
Eesti välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond) omakorda ütles selle peale Delfile, et Eestile ei ole sõjalist ohtu, sest oleme NATO poolt kaitstud.
Kuidas saab meie valitsus nii erinevaid signaale anda? Või kuidas ollakse nii sinisilmsed?
Ja mida teeb valitsus? Mida kostab peaminister?
Mingit plaani ei näigi olevat. Kaja Kallas veeretab kogu teema inimeste endi peale öeldes, et riigi kõrval opeab iga inimene ise sõjaks valmis olema. „Riigi kõrval peab ka iga inimene, ettevõte ja asutus läbi mõtlema, mida teha, kui Ukraina kriis eskaleerub sõjaliseks rünnakuks, mille mõjud võivad puudutada meid kõiki,“ ütles ta.