Reformierakonna ning tema partnerite sotside ja Eesti 200 pere- ja lastevaenulik poliitika koos kogu ühiskonna vaeseks maksustamisega avaldub juba ka kooliostudes.
Ligi pooled klientidest ostavad tänavu koolitarvetest üksnes hädavajaliku, selgus Rocca al Mare ja Kristiine keskuste poolt läbi viidud kooliostude uuringust.
Uuringutulemustest selgub, et inimesed on majanduslikult ebakindlamad kui varasemal aastal, mil üksnes hädavajaliku ostmist märkis 40 protsenti klientidest. Tänavu on see number kasvanud 50-protsendile.
Ligi 70 protsenti vastas, et hetke majandusolukord mõjutab koolikaupade soetamist rohkemal või vähemal määral. Vaid 10 protsenti leidis, et majandus nende kooliostudele mõju ei avalda.
“Mure koolikaupade hindade kallinemise ees on pannud möödunud aastaga võrreldes enam mõtlema ka taaskasutamisele ja vanade koolitarvete parandamisele. Kuigi majandusolud on muutnud tarbija ebakindlamaks, selgub uuringust see, et olulisi kulutusi ei jäeta siiski tegemata,” selgitab Rocca al Mare ja Kristiine keskuste turundus- ja kommunikatsioonijuht Helina Leif.
Koolitarvete ostuks säästetakse raha väga vähesel määral – üksnes 10 protsenti uuringus osalenutest märkis, et valmistub kooliaasta alguseks raha kõrvalepanemisega. Lõviosa uuringus osalenutest oma tarbimiskäitumist pikemas plaanis koolitarvete soetamise perioodiks ei muuda ja püüab kokkuhoiu saavutada allahindluste jälgimisega ning läbimõeldud ostude tegemisega.
Juulis läbiviidud uuringus märkis suurim vastajate osakaal 36 protsenti, et kavatseb tänavu koolitarvetele kulutada kuni 200 eurot. 19 protsenti vastanutest vastas, et koolitarveteks kulub kuni 500 eurot. 100-eurose eelarvega püüab hakkama saada kolmandik vastanutest ning vähem kui 50-eurose eelarvega 10 protsenti vastanutest. Neid, kelle kulutused on suuremad kui 500 eurot, oli uuringus 3 protsenti.
66 protsenti kõigist vastanutest leidis, et koolitarvete ostmisel on äärmiselt olulised sooduspakkumised – neid jälgitakse, et leida parima hinnaga koolitarbed. “Ent siingi tuleb välja, et inimesed soetavad tänavu ainult neid koolitarbeid, mida päriselt vaja on. Lisaks leitakse ülekaalukalt, et kaubamärgist olulisem on hind. Vastuoluliselt – teatud kaubamärkidest ei ole inimesed siiski valmis loobuma,” toob Leif välja. (BNS-UU)