2025. aasta riigieelarve seletuskirja lisast ei leia enam varasemates eelarvetes tavapäraselt sisaldunud täpset infot juriidiliste isikute toetuste kohta. Rahandusministeeriumi hinnangul on selliste kulude näitamine olnud ekslik, kuid tegelikult vähendab see muudatus eelarve läbipaistvust.
Tuleva aasta eelarve lisa 3 kannab pealkirja “Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes” ning samasugune peatükk on sisaldunud ka eelnenud aastate eelarves.
Kui aga varem sisaldas see lisa konkreetseid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi ning neile tegevuskuludeks ja investeeringuteks riigieelarvest eraldatud summasid, siis 2025. aasta riigieelarves on selle alajaotuse detailsuse aste märksa väiksem.
Osa asutuste kohta näeb jätkuvalt täpseid rahaeraldisi, näiteks saab MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus tegevuskuludeks 15 000 eurot, kuid paljude rahasummade puhul jääb nende tegelik saaja ja kasutus hämaraks.
Nii leiab tabelist info, et näiteks täiskasvanuharidust toetavate tegevuste tarbeks on ette nähtud 101 000 eurot ning toetuse eraldamise aluseks on märgitud “Ministri käskkiri”. Muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele tegevuskuludeks eraldatava 445 000 euro kohta saab eelarvelisast teada, et raha on eraldatud kultuuriministeeriumi 12. novembril 2018 tehtud määruse number 3 “Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord” alusel.
Nende näidetega sarnaseid rahaeralduste selgitusi on kümneid ja kümneid, mis tähendab, et kui soovida eelarvest antud toetustest täit infot saada, tuleks kõigi summade juures selgituseks olevad ministri määrused, käskkirjad, lepingud ja muu selline ükshaaval üles otsida. See ei ole paraku realistlik eesmärk, arvestades, et toetusesaajaid on sadu ning paljude lepingute juures ei ole ka kuupäeva välja toodud.
Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 suvel sõlmitud koalitsioonilepe ütleb: “Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel.”
Allikas: ERR