Ees terendav haridustöötajate streik, automaksu plaan ja muud pinged riigieelarve vastuvõtmise ümber on valitsuses partnerite vahel suusad täielikult risti ajanud ning närvid pingule tõmmanud.
Kas enda sõnul poliitilist enesetappu sooritav peaminister Kaja Kallas teeb sellest johtuvalt tuttava käigu ja peksab oma haukuma kippuvad puudlid laiali ning jätkab taas ainuvalitsemist, nagu tegi Keskerakonnaga valitsusvastutust jagades?
Igatahes on haridusminister Kristina Kallas süüdistanud Reformierakonda tema ründamises. Asi puudutas õpetajatele lisaraha leidmises (õieti mitteleidmises).
Päevaleht kirjutas, et riigieelarve eelnõusse jõudma pidanud 8 miljonit jäi sealt välja ning et osa valitsust peab selles peavastutajaks haridus- ja teadusminister Kristina Kallast. Tema polevat saavutanud kokkulepet sotsidega, kes soovisid lisaks 8 miljonile eelarvesse veel 1,5 miljonit kohalikele omavalitsustele, et need saaksid tõsta lasteaiaõpetajate palku.
Haridusministri toetajad osutavad süüdlast otsides hoopis rahandusminister Mart Võrklaevale (Reformierakond), lisaks viimase hetke nõudmise esitanud sotsidele. „Kui inimesed kas ei tea, kuidas asjaajamine käib, või ei soovi seda korrektselt teha, on ebaõiglane ja vale süüdistada vigade eest neid, kes protsessis korrektselt käitusid ja nõu andsid,“ vastas Võrklaev süüdistustele.
Sotsid jällegi ütlevad, et kogu suhtluse koordineerimise eest vastutab riigikantselei – selles võib näha viidet peaministri büroole ja selle juhile Gerrit Mäesalule, kes Kristina Kallase sõnul asjata valitsuse istungi tühistas.
Ühesõnaga kostub valitsuskolmiku vahel tõeline kakofoonia ning pole ime, et riik sellise juhtimise all kuristiku poole kihutab.
Ainult peaministri tagasiastumine ja ennetähtaegsed valimised või pead tõstev rahvas saaksid sellele katastroofile pidurit tõmmata.