Nagu arvata võis, tuligi täna valitsuse otsus teha riigikogule ettepaneku siduda riigikogu menetluses olevad valitsuse algatatud seitse eelnõud usaldusküsimusega enne nende eelnõude teist lugemist.
Näiteks 22. novembri päevakorda palub valitsus kavandada maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu ning liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Kui valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu teist lugemist, võtab ta üle juhtivkomisjoni töö ja riigikogu esimees edastab valitsusele kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Seejärel koostab valitsus eelnõu uue teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja.
Eelnõu arutamisel muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda ning eelnõu läheb lõpphääletusele. Juhul kui riigikogu ei võta usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu, tingib see valitsuse tagasiastumise.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul on nüüd kõik trumbid president Alar Karise käes, ilmselt usub valitsus, et Karis kuulutab sellise portsu eelnõusid välja, kuigi riigipea on sellise praktika peale olnud kriitiline.
Helme hinnangul on tänane valitsus hüljanud sellise parlamentaarse demokraatia, mis on Eestil olnud taasiseseisvumisajast. „Põhiküsimus on, kas sellega lepib Kadriorg ja ka riigikohus,“ ütles ta.
EKRE esimees rõhutas, et need usaldusega seotud eelnõud on sellised, mille puhul ei ole valitsuskoalitsioonis suuri kääre. „Siin on risk väike, et usaldusel hääled kokku ei tule,“ lausus Helme, lisades, et valitsus võtab seda kui pilootprojekti. Mõni neist eelnõudest seotud eelarvega rohkem, mõni vaid servapidi.
„Märkida tasub seda, et kui Karis ütles, et riigielu keskseid teemasid võib teatud tingimustel usaldusega siduda, siis need eelnõud ei ole kõik riigikesksed. Nendel on puutumus riigieelarvega, kuid need ei ole riigielu kesksed teemad. Vähemalt mitte kõik neist,“ selgitas Helme.
„Kui president kuulutab need välja või riigikohus annab nõusoleku, siis on selge, et kõikide järgmiste ja juba tähtsamate eelnõude puhul nad teavad ette, et mingit tõrget ei tule,“ lausus ta.