Kui EKRE poliitika on suunatud perede ja laste elu parandamisele (mis on erakonna paljulasteliste perede seas populaarseks teinud), siis Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 maksu- ja hinnatõusudele suunatud võimupoliitika on lasterikkad pered vaesusesse paisanud.
Eesti Lasterikaste Perede Liidu värske küsitlus näitab, et ainuüksi tulumaksumuudatused on avaldanud negatiivset mõju 81,1 protsendi lasterikaste perede toimetulekule.
Kõige enam ehk 31,2 protsendil vähenes tulumaksutagastus eelneva aastaga võrreldes 500-1000 eurot, 26,4 protsendil 1000-1500 eurot ning 18,4 protsendil koguni üle 1500 euro. Ülejäänud vastajatel ehk 24 protsendil vähenes summa kas kuni 300 eurot või ei osatud seda täpselt hinnata.
Tagastatav summa vähenes suuremal või vähemal määral ühtekokku 82 protsendil peredest.
Lasterikaste Perede Liit uuris ka, milleks pered maksusoodustustest tulenevaid vahendeid kasutasid, ning varieeruvate vastuste ühine näitaja oli läbivalt üks – see kulutati lastele. “Soetasime lastele talveriideid- ja jalanõusid”, “kasutasime laste koolilõpu kuludeks”, “hoidsime algava õppeaasta koolitarvete soetamiseks”, “tasusime laste suviste laagrite eest”, “maksime laste huviringe” või “võimaldasime kogu perele ühe ja ainsa väljasõidu aastas” on vaid mõned märksõnad.
Tulumaksutagastust kasutati ka kodu renoveerimiseks, kodumasinate soetamiseks, küttepuude varumiseks, vanemate hambaravi eest tasumiseks, aastase kodukindlustuse võimaldamiseks või säästmiseks, et katta vajadusel pere erakorralisi kulusid. Küsitlusest ilmnes, et kuivõrd lõviosa sissetulekutest jääb peredel toidupoodi, siis ligi neljandikul vastanutest ei ole enam mitte mingisugust võimalust säästupuhvrit koguda, mis teeb nad ootamatute väljaminekute ees eriti haavatavaks.
Eriti tugevat vastukaja sai küsitluses automaks, mille suhtes väljendati, et “see on justkui eraldi maks suurperedele, millega karistatakse meid selle eest, et meil on lapsed”. 94 protsenti küsitlusele vastanud peresid ütlevad, et auto on nende peres hädavajalik, lausa ainuvõimalik, sest ilma selleta ei saaks pere lasteaeda, kooli ega tööle.
“Kui lasteta leibkondades ja linnas on ühistranspordi kasutamine teostatav ja eeldatav, siis lastega peredes sõltub kõigi pereliikmete õigeks ajaks erinevatesse kohtadesse jõudmine suuresti isiklikust sõiduvahendist. Eriti teravalt maapiirkondades, aga ka linnade lähistel, kus ilma autota liikuda poleks mõeldavgi, rääkimata päraslõunastest laste sõidutamistest erinevate huviringide või erialaspetsialistide vahet. Paradoksaalsel kombel saavad aga need sõidud edaspidi ilmselt olema langustrendis, sest paljudel peredel ei jätku niikuinii enam raha laste huviringide jaoks,” märkis Lasterikaste Perede Liit.
Liit uurisis ka seda, kui suur on lastega peredele langev automaks kokku, et mõista, kui suurt mõju see peredele avaldab. 67 protsenti vastanutest peavad automaksu tõttu oma pere rahakotti kergendama kuni 500 euro võrra, 17,9 protsenti peredest 500-1000 eurot ning 2,6 protsenti üle 1000 euro. 9,2 protsenti avaldas, et maks jäi alla 100 euro ning vaid 3,2 protsenti, et linnas elamise tõttu nad autot ei oma.
Automaksu tasumiseks kavatsetakse enim kasutada igakuist sissetulekut; piskut, mis õnnestub tulumaksutagastusena tagasi saada ning kümnendik peredest on sunnitud ka pere säästude kallale minema. 49 vastanut on tõdenud, et peavad maksu maksmiseks koguni laenu võtma.
Eraldi toodi välja ka asjaolu, et ehkki riik nägi puuetega inimestele ette eritoetuse, katab see puuetega laste vanemate automaksust vaid kolmandiku, kui sedagi. Ülejäänu tuleb erivajadusega last kasvataval vanemal, kellele on auto omamine üheselt mõistetavalt möödapääsmatu, leida iseseisvalt. “Pered ei mõista, miks on niigi keerulises olukorras ülikõrget hoolduskoormust omavaid lapsevanemaid maksustatud täiendava maksuga oma laste elementaarsete vajaduste täitmiseks ilma, et neil oleks valikut mistahes alternatiividele. “Kas nüüd maksustab riik ka puuet?” küsib üks pereema nördinult,” vahendas Lasterikaste Perede Liit.
“Ilmselgelt ei vaja me selleks uuringut, et teada – terved ja toetatud lapsed kasvavad üksnes turvalistes ja tervetes peredes. Soovides jätta kõikidele lastele alles nende trennid ja huviringid, loobuvad vanemad ise pea kõigest – treeningtegevustest vaimse tervise teenusteni. Üks ema väljendab oma tundeid nii: ”Tõusnud maksude ja täiendavate maksude all elades on selline tunne nagu aeglaselt poodaks inimkonda üles. Vähemalt meil siin. Raske on, eluisu pole… aga kuidas lastele seda seletada..?”. Riik ei saa jääda enam lihtsalt pealtvaatajaks lastes sel eskaleeruda allakäiguspiraali viimse keermeni,” jätkas liit.
Lasterikkad pered kutsuvad parlamenti üles pidama avatud ja konstruktiivset diskussiooni, mida teha, et seda olukorda muuta, sest nii see lihtsalt jätkuda ei saa. “Päeva lõpuks oleme me kõik üks, Narva piirist Sõrve sääreni, ja me peame alati silmas pidama, et me ei võitle kunagi üksteise vastu, vaid üksnes teineteise eest. Lastega pere vajab oma riiki täna rohkem kui eales varem ning alustagem olulisimast – taastame peredele võimaluse rakendada oma teenitavalt tulult lastega seonduvaid maksusoodustusi, mida pered kasutavad niikuinii lastega seonduvate kulude katmiseks ning millega suunatakse raha tagasi majandusse. Ühtlasi näitame me sellega, et me hoolime, me väärtustame lapsevanemate panust ja me saame nende väljakutsetest aru. See on tegelikult vähim, mida riik saab oma kodanikule tagasi anda. Täiendavalt – näeme lastega peredele ette automaksu erisoodustused, mis võtab arvesse nende möödapääsmatut vajadust sõiduauto omamisele ning tagab laste elementaarse vajaduse mõistlikule elukorraldusele,” märkis liit.
Küsitluses osales 2533 inimest, kellest 63,2 protsenti esindasid kolmelapselisi peresid, 25 protsenti neljalapselisi, 7,9 protsenti viielapselisi, 2,6 protsenti kuuelapselisi ning 1,3 protsenti seitsmelapselisi peresid. (BNS)