Valitsus soovib muuta vabariigi valitsuse seadust nii, et riigisekretäril ja riigikantseleil oleks edaspidi suurem roll. Kuigi peaminister Kristen Michal ütleb, et igal peaministril võiks olla õigus endale sobiv inimene riigisekretäri ametisse nimetada, peavad kriitikud ohtlikuks, kui tekib pretsedent, kus sellest saab poliitiliselt kaubeldav ametikoht ning kaob ameti järjepidevus.
Justiitsministeerium valmistab praegu ette vabariigi valitsuse seaduse kiireloomulist muutmist, mis laiendaks riigisekretäri ja riigikantselei rolli ning kaotaks ära nõude, et selle ameti täitjal peab olema juriidiline kõrgharidus.
“Eeskätt riigikantselei vajakski võib-olla sellist analüütilist tuge ja strateegilist vaadet. Täna on meil ju päris palju küsimusi, mida me saame teha kärbetega, kuidas seda toestada, kuidas saada majandus kasvama, mida konkurentsivõimega. Seda vaadet pakuvad ka ministeeriumid, aga tegelikult riigikantselei peaks laiemalt seda pilti hoidma. Mul ei ole ühtegi etteheidet (riigisekretär) Taimar Peterkopile, me saame suurepäraselt läbi, ma pean temast lugu, tubli Eesti mees, aga ütleme nii, et tuleviku jaoks on igal juhul muutusi vaja,” rääkis Kristen Michal (Reformierakond).
Juriidilise kõrghariduse nõude kaotamist toetab ka eelmine riigisekretär, nüüdne riigikohtunik Heiki Loot, kes soovitas seda ise juba kuus aastat tagasi.
“Mina seda hariduse nõude mahavõtmist ei pelga. Vastupidi, ma toetan seda. /…/ Kui nüüd vaadata kantslerit, kes ka peab alla kirjutama, andma kaasallkirja ministri määrustele, siis kantsleri puhul ei ole kellelegi tulnud pähe see, et kantsler peaks tingimata eeskätt olema jurist,” rääkis Loot.
Ka endine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu toetab nõuete ja töö sisu muutmist, kuid talle tundub, et sisuliselt käib ikkagi ametikoha nõuete kohandamine praeguse kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa profiilile sobivaks, kes on hariduselt politoloog, mitte jurist.
Koalitsioon muudab kiireloomuliselt vabariigi valitsuse seadust
Kasemets torkas silma sellega, et võttis kantsleriametist puhkuse ja osales koalitsiooniläbirääkimistel.
“Jutt sellest, et on vaja reformi teha, on iseenesest õige. See on pikalt vindunud asi juba, riigisekretäri profiili muutmine. Aga sisuliselt me näeme ikkagi peaministrit, kes valib endale riigisekretäri. Ja Taimar Peterkopi valis ju Jüri Ratas. Selles mõttes, ega siin mingit konkurssi pole välja kuulutada vaja. Kuni reegleid järgitakse, on kõik korras,” kommenteeris Oidsalu.
Ent nii Loot, Oidsalu kui ka endine peaminister Jüri Ratas (Isamaa) ütlevad, et riigisekretäri roll on pakkuda järjepidevust, mis kestaks üle valitsuste. Kui riigisekretäri ametikohast saab poliitiline mängukann, võib see traditsioon katkeda.
“Minu arvates see on väga halb, kui me loome selle pretsedendi, mis kunagi on olnud kantsleritega, et tulid uued ministrid, ma mäletan, 1999. aastal, ja siis vahetati välja, kas see oli viis kantslerit, kes olid kindlasti oma ala väga head asjatundjad ja spetsialistid. Seda ei tohiks kindlasti olla, riigisekretäri ametikoht ei peaks olema nagu poliitiliste tõmbetuulte käes või uue peaministriga tuleb uus riigisekretär,” rääkis Ratas.
“Riigisekretär, tõesti, peab ühelt poolt kiirgama usaldusväärsust ja sellist kuvandit, et hoolimata sellest, kes täna peaminister on, et valitsus tuleb uus ja kogu see riigiaparaat on tegelikult töös,” lisas ta.
“Mingid politiseerimise ilmingud olid ju ka praeguse riigisekretäri puhul näha. Me rääkisime sellest siis, kui oli Keit Pentus-Rosimannuse nimetamine audiitorkotta, et siis järsku olukorras, kus peaminister Kaja Kallas oli kuus päeva vait sellel teemal, viskusid riigisekretär ja rahandusministeeriumi kantsler džotile,” ütles Oidsalu.
“Tuleb olla ettevaatlik, et kas see ikka Eestis päris peaks minema sellisele viisile, et nüüd iga peaminister toob oma riigisekretäri, sest see hakkab pigem viima ka selle poole, et siis hakkavad muud suhted, lojaalsused mängima võib-olla liiga suurt rolli,” sõnas Loot.
Allikas: ERR