Tänavusel suvel peavad oma kulutusi piirama 71 protsenti Eesti inimestest, selgub LHV tellitud Norstati uuringust; võrreldes mullu samal ajal läbiviidud küsitlusega on seda viiendiku võrra rohkem.
LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni sõnul näitavad tulemused, et Eesti elanike kuised eelarved on muutunud varasemast veel pingelisemaks. See tähendab, et suvised lisakulud sunnivad paljusid leibkondi langetama keerulisi valikuid. „Suvi on aeg, mis kutsub rohkem reisima, väljas käima ja perega ühiselt asju ette võtma. Ometi tuleb tänases majandusolukorras kulud eriti põhjalikult läbi mõelda. Kui rahakott pitsitab tuleb paratamatult otsustada, millised kulud on päriselt vajalikud ja milliseid saab edasi lükata või vähendada,” ütles Janson.
Enim peavad käesoleval suvel kulutusi piirama vanuserühma 40-49 ja 50-59 kuuluvad Eesti elanikud, vastavalt 73 ja 74 protsenti.
Kõige madalam on vastav näitaja 18-29-aastaste hulgas, kuid küündib ka seal 67 protsendini. Jansoni hinnangul peegeldab selline pilt ilmekalt, et enim peavad suvekuudel planeerimisega pingutama just leibkonnad, kus sirguvad väikesed lapsed või noored täiskasvanud, kes astuvad samme iseseisva elu suunas. “Näiteks tuleb vanematel tasuda suvelaagrite, klassilõpu reisi või üürikodu eest, kui laps läheb gümnaasiumi järgselt teise linna haridusteed jätkama. Need on perele olulised väljaminekud ja kuivõrd rahakott pole kummist, tuleb teha konkreetsemaid valikuid ning mujalt kulusid kokku hoida,” ütles Janson.
Ta märkis, et kulude piiramine ei pea tähendama kõigest loobumist, vaid eeskätt teadlikumat planeerimist. (BNS)