Opositsiooni presidendina tuntuks saanud Kaljulaid väidab, et tema jätvat valitsuse algatatud seadusi välja kuulutamata, saamaks selgust nende vastavuse kohta Põhiseadusele – kuigi tema reaalne tegevus näitab selget ideoloogilist kallutatust ja otsest kiusu.
Riigikohtus ei käida võitmas või kaotamas, vaid selgust saamas ja sel on oluline roll riigi õigusloome hoidmisel põhiseaduse vaos, ütles president Kersti Kaljulaid reedel riigikohtu maja taasavamisel Tartus, vahendab BNS.
Riigikohus ja kõik Eesti kohtud on üheks oluliseks õigusriigi ja inimeste põhiõiguste kaitse garandiks, selgitas riigipea. „Kohtule antud võimalus jätta kohtuasja lahendamisel põhiseadusega vastuolus olev õigusakt kohaldamata, on andnud inimestele kindlustunde, et meie õigused ja vabadused saavad kohtus kaitstud, kinnitades sellega nii nende usku õiguskorda kui riiki tervikuna. /…/ “Ka praeguses keerulises maailmas on Eesti kohtud suutnud tagada objektiivse ja ausa õigusemõistmise ning vaba juurdepääsu õigusmõistmisel,” väitis president Kaljulaid.
Paraku on president saatnud Riigikohtusse ainult seadusi, milles tema enda arvates puudub võrdse kohtlemise moment – see on ainus, mida Kaljulaid Põhiseadusest välja loeb.
Nii ei lugenud kaitseväele varjatud jälgimise õigusi andva seaduses presidendilemitte Eestile ülioluline julgeolekuvajadus (Metsavase kontekstis), vaid taas kellegi õiguste riive, mis puudutanuks ehk väga väheseid ja kaudselt.
Riigikohus tunnistas vaidlusaluse seaduse põhiseadusvastaseks põhjusel, et see ei näe ette tõhusat kontrolli selle üle, et inimest ei jäetaks teavitamata, kui kaitsevägi on teda varjatult jälginud. Selle seaduse puhul on eriline ka see, et Riigikohus mingeid vastuolusid küll leidis, kuid mitte neid, millele viitas Kaljulaid (peale ühe).
Kaljulaid otsustas jätta välja kuulutamata ka välisteenistuse seaduse muudatused, kuna need olevat vastuolus põhiseadusega ehk vastuolu seisnevat abikaasade ja kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslaste ebavõrdses kohtlemises. President kaitses mittetöötavat kooseluseadust.
Mis puutub kohtute ausasse ja objektiivsesse õigusmõistmisesse, siis selles osas käib president küll väga kaugelt reaalsest elust mööda. Isegi tema poolt süütuse presumptsioonile sülitades avalikkuse ees demonstratiivselt süüdi mõistetud Marti Kuusiku juhtum pole veel kusagile jõudnud. Usaldus Eesti kohtute vastu on kaugel kindlustundest nende tegevuse osas.
Marti Kuusiku juhtumi puhul näitas president paraku ise ette, kuidas ta riigipeana ei pea reaalset õiglust millekski.
Kohtusse pöördumine tuua kaasa majanduslikku kitsikusse sattumist, rõhutas president. „Seegi on oluline, et meie inimesed tunneksid – õigusemõistmine on igaühele, mitte ainult sellele, kel rahakott puuga seljas.“
Nii ütleb inimene, kes kannab Euroopast ja maksumaksjalt saadud sissetulekuid puuga seljas.