Kolmapäevases Riigikogu infotunnis tuli jutuks idapiiri väljaehitamine ja kuigi siseminister teadis üht-teist positiivset öelda, jäi siiski mulje, et valitsusel on kõigega aega küll – täpselt nagu kaitsepoliitikaga, kus tärminid ulatuvad edaspidistesse aastatesse.
EKRE saadik Urmas Reitelmann küsis siseministrilt: “Kas alltöövõtjatel on Siseministeeriumiga sõlmitud objektidele kindla termiiniga lepingud, millal peab objekt valmis olema või on seal siis see lõpmatuse märk. Mis seisus see piiri väljaehitamine täna üldse on? Ja kui te ei reeda riigisaladust, siis mis on see termiin kõige negatiivsema stsenaariumi korral, millal see piir lõpuks on välja ehitatud.”
Siseminister Lauri Läänemets vastas: “Maismaa puhul on siis niimoodi, et 2020. aastal alustatud piiri väljaehitamine, mis on 23,5 kilomeetrit, see lõik on tänaseks lõpetatud. Ja valminud on ka piiritaristu varustamine seiretehnikaga, selles mõttes hange, vabandust, selle tööga jõutakse lõpule siis aastal 2024. Nüüd teine lõik on meil 39,5 kilomeetrit ning see lõik valmib aastal 2024 lõpus samuti. Ja alustatud on uue lõiguga, mis on circa 26 kilomeetrit, selle projekteerimisega ja projekteerimise valmimise aeg peaks olema järgmise aasta algus ja kogu selle lõigu eeldatav valmimise aeg võiks olla 2023. aasta teine pool.
Nüüd, mis puudutab, siis see piiri teine osa ei ole mitte ainult maismaa, vaid on ka veekogudel paiknev. See, mis puudutab Peipsi järve, siis seal see järv on kogu ulatuses kaetud täna radaritega ning osaliselt ka seirekaameratega. Ka selle järvepiiri valvamise parendamiseks on plaanitud lisaks radaritele paigaldada senisest rohkem seirekaameraid. Ja siin me teeme seda ka Ameerika Ühendriikidega koostöös. Nende toetusrahad on seal olemas. See võtab ka siin veel mõne aasta aega.
Ja Narva jõgi nüüd on ka oluline osa sellest piirist. Narva jõele on seni rajatud kuus seirepositsiooni ning Narva-Jõesuus asuv mereseireradar võimaldab ka tegelikult seda toimuvat jälgida. Ja tegelikult on veel plaanis täiendavalt panna sinna Narva jõele 15 uut radari- ja kaamerapositsiooni. Heakskiidu sai valitsuses ka eelmisel nädalal plaan Narva ja Narva-Jõesuu vahele ehitada droonitõrjejaam, et piiriületus või tegevused seal ka selle droonide koha pealt oleks kaetud.”
Nii jääb mulje, et nagu kaitseküsimustes ei arvestata Ukraina sõja hingust nii ka piiri väljaehitamises ei kardeta sellist hübriidsõda, nagu seda tehakse Poola, Leedu ja Läti vastu – kõigega on aega küll ja midagi peaks valmis saama alles aastate pärast.
Uued Uudised