Esmaspäeval Riigikogus heakskiidetud välismaalaste seaduse muudatusi üritatakse peita sõjapõgenike abistamise loosungi taha, kuigi juba keskmise palga alandamine neile näitab, et tegu on orjatööjõuseadusega.
Keskerakondlasest saadik Marko Šorin väitis teisipäevasel Riigikogus arutelul Ukraina toetuseks: “Esimese olulise sammu me astusime juba eile, kui võtsime Riigikogus vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, millega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärit inimeste töörändeks paindlikumad tingimused. Sealhulgas lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenike kaasamist tööturule.”
Lihtsustatakse tõepoolest, alandades nende suhtes kehtivat palganõuet seniselt Eesti keskmiselt 0,8 Eesti keskmisele, mis panebki ettevõtjaid ukrainlasi värbama. Keskerakonnale see küünilisena siiski ei tundu. Ka siinelamise pikendamine aastalt kolmele on ilmselgelt ennekõike tööandjale, mitte vöörtöölisele suunatud otsus.
Eesti Ametiühingute Keskliit rõhutas oma hiljutises avalduses, et põgenike diskrimineerimine tööturul on teravas vastuolus võrdse kohtlemise seadusega, kahjustab nii põgenike kui ka kohalike töötajate huve ning paneb löögi alla võrdse konkurentsi. Nimelt on ametiühingud saanud mitmeid signaale selle kohta, et Ukrainast saabunud põgenikele on pakutud tööd isegi kuni neli korda madalama palgaga, kui teenivad samalaadse töö eest kohalikud töötegijad. Reformi- ja Keskerakond aga kirjutasid selle lausa seadusesse.
Ukraina sõjapõgenike jaoks polnud sellist seadust vaja, sest ajutine kaitse tagab neile niigi võrdsuse kohalikega. Need klauslid, mille pärast seadus läbi suruti, esitas ettevõtlusminister Andres Sutt eelnõuna juba ammu enne Ukraina sõja puhkemist.