Riigikogus vastu võetud seadus, mis võimaldab võtta Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks kasutusele Venemaa isikute vara, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, võib olla põhiseadusega vastuolus, ütles Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay. Tema sõnul on tõenäoline, et president lükkab seaduse tagasi ning kui mitte, siis vaidlustab selle õiguskantsler.
Kolmapäeval riigikogus 65 poolthäälega vastu võetud seadus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb.
Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay leiab, et seadus võib olla põhiseadusega vastuolus. Ta ütles ERR-ile, et seaduse eesmärk on igati mõistetav: Venemaa peab vastutama selle eest, mida ta Ukrainas toime paneb: tapmise eest, sõja eest ja tekitatud kahju eest. Samas rõhutas Tupay, et tegu on eraisikutele kuuluva varaga, kes on küll venelased või Venemaaga seotud, ja nagu ka riigikogu ise möönis, on see väga probleemne regulatsioon.
Seda otsust kritiseeris ka teravalt EKRE saadik Varro Vooglaid öeldes, et Ukrainat abistades ei tohi tuua ohvriks austust põhiseaduse vastu.
Allikas: ERR