Anti Poolamets: riigikaitseõppe läbinud gümnasistidest lumehelbekesi ei kasva

Varia,
- Updated
Noortelaager

Riigikogu liige, jurist ja ajaloolane Anti Poolamets (EKRE) on kümme aastat oma muude tegemiste kõrvalt õpetanud gümnasistidele riigikaitset.

„Riigikaitse on parim õppeaine selleks, et meil ei tuleks lumehelbekeste põlvkonda,“ ütleb Poolamets, kelle tänavuses grupis oli 49 gümnaasiumi lõpuklassi õpilast Tallinna Tehnikagümnaasiumist.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Igal aastal läbib riigikaitseõppe ligi 6000 õpilast üle Eesti, mis tähendab, et tegu on ühe populaarseima vabaainega. Enamikus koolides on riigikaitseõpe vabatahtlik, aga kuuldused sellest, et õppeaine on põnev, levivad kiiresti.

Poolamets kinnitab, et tänapäevasel riigikaitseõppel ei ole midagi ühist nõukaaegse sõjalise õpetusega, kus igavleti kalašnikovi puust maketi ja venekeelse rivisse kamandamise saatel.

„Praegune riigikaitseõpe on põnev ja kasulik, kus õpitakse muu hulgas ka ellujäämisoskusi kriisiolukorras. Ajaloo teemadel panen õpilased koostama isiklikke lugusid. Keegi toob kaasa oma sugulaste Vabadussõja-aegse päeviku, mõni aga avastab, et kõrvaltoas oleval vaarisal on rääkida mitme raamatu jagu sõjaaja lugusid. Aastaid viisin õpilasi oma töökohta Sisekaitseakadeemias, kus nad said korraliku koolituse nii märulipolitsei kui ka päästjate käe all,“ räägib Poolamets.

Välilaager – riigikaitseõppe tõmbenumber

Suur osa toimub õuesõppena, mille hulka kuulub vähemalt kahepäevane laager n-ö kõigi sõjapidamise reeglite kohaselt. Laagreid korraldatakse koostöös Kaitseliidu, kaitseväe või õpetaja valitud instruktoritega.
Poolamets on mitu aastat viinud läbi üleelamisõpet nii teoorias kui ka praktikas. „Üleelamiskarbi [Komplekt hädaolukorraks toimetulekuks, mis sisialdab muu hulgas tuletegemis-, veepuhastus-, kalapüügi-, esmaabi-, ehitus- ja orienteerumisvahendid – toim.] koostamine on näidanud, et tänapäeva õpilased on väga huvitatud looduses toimetulekust ja pakuvad nutikaid lahendusi. Huvitaval kombel tegid kõige parema üleelamiskarbi need õpilased, kellel polnud üldse raha ja kes pidid selle koostama käepärastest vahenditest. Laagris harjutatakse varjete ehitamist, vee filtreerimist ja muidugi lõkke tegemist. Õpitakse tundma söödavaid taimi. Menüüsse kuuluvad näiteks röstitud võilillejuured. Eestil on suur metsavendluse kogemus, võiksime maailmas eristuda sissisõja pidamise oskusega.“

Tänavu jäi välilaager esimest korda ära koroonakriisi tõttu. „Aga tegime asenduseks veebiseminare ja õpilased kirjutasid essee kriisiaegadel toimetulekust. Lugesin neid positiivse üllatusega – paljud olid plaanide tegemisel igati leidlikud. Pärast koolitust osati toitu ratsioneerida, teha valikuid olulise ja vähem olulise vahel. See lükkab ümber väite, et uus põlvkond on vati sees hoitud. Kui oskame neid pingutama panna ja kriisideks valmistumist õpetada, siis on nad kiire õppimisvõimega ja väga motiveeritud,“ räägib Poolamets.

Eesti näitab eeskuju

Eesti riigikaitseõpe on äratanud huvi ka Leedus, kus Poolamets käis haridustöötajate konverentsil tutvustamas Eesti kogemusi. „Neil on nüüd meie eeskujul õpe käima läinud. Ka Gruusia kaitseväelased on tundnud meie kogemuse vastu suurt huvi.“

Poolamets juhib tähelepanu, et potentsiaalne agressor kardab kõige rohkem relvastatud ja motiveeritud rahvast, eriti vabatahtlikke. „Seega peaksime riigikaitses panema raskuspunkti vabatahtlikkuse toetamisele ning Kaitseliidu, sealhulgas Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tugevdamisele,“ märgib Poolamets.

„Šveitsi mudel võiks meil samuti silme ees terendada, sest see on riik, mis on suutnud tänu kirglikule riigikaitselisele pühendumusele jääda vabaks ning õitsvaks kõigi Euroopat tabanud tormide ajal. Tean, et Kaitseliit on järelkasvu pärast mures. Selleks tulebki noortega tegeleda, muidu tuleb üle 50-aastastel meestel seal loetud aastate pärast härrasmeeste klubi teha.“

Poolamets märgib, et riigikaitseõpetajad – neid on Eestis veidi üle saja – on aastaid teinud seda tööd peamiselt isamaalisest pühendumusest. „Kunagi arvestasin, et maksin tööle peale või kattis töötasu parasjagu kohale sõitmise kulud. Suur osa riigikaitseõpetajatest on aga valmis noori õpetama ka tööle peale makstes. Ma leian, et just sellised inimesed ning kaitseliitlased, naiskodukaitsjaid ja teised vabatahtlikkuse alusel riiki teenivad inimesed on riigi vundament. Riik peaks neid tunnustama ja toetama.“

Küberkaitse võiks olla vabaaine

Poolamets märgib, et riigikaitseõppes muutub aina tähtsamaks küberkaitse teema. Esimese koolina algatas Põltsamaa gümnaasium 2015. aastal küberkaitse õppesuuna. Praeguseks on ilmunud esimene küberkaitseõpik.

„Küberkaitse võiks olla koolides vabaaine, sest vastab tänapäeva tööturu vajadustele ja aitab meid hoida maailma parimate IT riikide hulgas. Tipus püsimiseks ei tohi end hetkekski lõdvaks lasta, sest nii kui hoog raugeb, langeme me teise või kolmandasse liigasse,“ nendib Poolamets.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused