Veerandsada aastat Kremli isand
sõdis keset Läänemere maid.
Rikkusi see Moskvale ei lisand,
hävingut ja surma külvas vaid.
Kurjusest tal katus oli kreenis –
oma poja surmas raevuhoos.
Nõnda viimne Rjurik ära teenis
JULM-IVANI nime ajaloos.
Ühe tsaari ajal sündis ime:
Venemaa sai sisse uue hoo.
Linn, mis kandis valitseja nime,
kattis kinni Neeva suudme soo.
Arengu teelt kõrvaldati prahti,
umbseil mõtteil löödi katki juur.
Mees, kes akna Läände raius lahti,
ajalukku jäi kui PEETER SUUR.
Veel Euroopa sõjahaudu vahtis,
kui uus, õelam sõda süttis siin.
Tervet ilma valitseda tahtis
salakaval vurrukas grusiin.
Ärpleva impeeriumi hukku
aastasaja lõpus maailm näeb.
Aga JOSIF STALIN ajalukku
enim tapnud mõrvarina läeb.
Putin, kuni pole päris audis,
tahaks olla suure Vene tsaar.
Tormas, nagu peni marutaudis,
vennasrahvast hävitama vaar.
Pärast nõnda reeturlikke käike
keegi teda uskuda ei saa.
Ajalukku jääb VLADIMIR VÄIKE –
mees, kes keeras tuksi Venemaa.
Paul Oja