“Ei ole üksi ükski maa” – pühalikust ja soperdatud variandist

Nende inimeste võitlus on väärt tunnustust, mida noorem sallivuspõlvkond jalge alla tallab.

Taasiseseisvuspäeva hommikul võis ETV-st vaadata fiktiivset dokumentaalfilmi “August 1991”, mille lõpetas taas ülevat meeleolu luues “Ei ole üksi ükski maa.”

Vikipeedia ütleb, et “Ei ole üksi ükski maa” on Eesti helilooja Alo Mattiiseni isamaaline laul 1987. aastast, sõnade autor on Jüri Leesment. Laulu tekst kõneleb Eesti ühtsusest fosforiidisõjakontekstis, algversioonis laulis iga maakonda kirjeldavad read erinev laulja.

Solistid olid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge ja Jaan Elgula, kooripartii laulis Agu Tammeorg.

Ometigi ei kõla see lugu enam ilma kurva alatoonita, sest teatud ajal otsustas üks noorem põlvkond sallivuslasi selle loo lihtsalt ära solkida, luues paljude inimeste jaoks pühale laulule toetudes mingi multikultisoperdise. Tuletagem siis täna meelde ka need inimesed, kes fosforiidisõdalastele ja Laulva revolutsiooni võitlejatele näkku sülitasid.

Märt Avandi, Ott Sepa ja Õ-Fraktsiooni kirjutatud tekstis kasutati populaarset lugu sallivuslaste teemadel. Laulsid Jarek Kasar, Lenna Kuurmaa, Rolf Roosalu, Kaire Vilgats, Dave Benton, Lauri Pihlap, Ines, Liisi Koikson, Henry Kõrvits, Tanel Padar, Dagmar Oja, Vaiko Eplik, Jüri Pootsmann ja Karl-Erik Taukar.

Mingit lugu, mida lauldes on mindud isegi surmaheitlusesse, ei tohi järeltulevad põlved võõraste ideede nimel ära solkida!

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga