INTERVJUU | Tunnustatud logopeed: kõneravi vajavate laste arv kasvab iga aastaga

Tallinna teenetemärgi kavaler logopeed Liivi Parma

Liivi Parma on olnud 43 aastat erirühma logopeed, sellest 34 aastat Tallinna Nurmenuku lasteaias, andnud välja koostöös teiste autoritega kaks erialast metoodilist raamatut ning juhendanud noori logopeede Eestis ja Soomes. Selle tubli töö eest otsustas Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsioon esitada Liivi Tallinna teenetemärgi kavaleriks.

EKRE fraktsiooni nõunik Kadri Vilba küsis Liivilt, mis tunded teda seoses teenetemärgi saamisega valdasid ning mida logopeedi töö endast kujutab.

Liivi, mis tundega te Tallinna teenetemärgi vastu võtsite?

Tallinna teenetemärgi saamise teade oli meeldivalt üllatav, kuna see on väga suur tunnustus seni tehtud tööle.

Kuidas märgi saamist tähistasite?

Osalesin Tallinna päeval, kui märgid kätte anti, mitmel üritusel. Juba hommikul toimus Tallinna Raekojas Tallinna päevale pühendatud pidulik aktus ja linnapea ning volikogu esimehe vastuvõtt. Õhtul osalesin veel ühel linnapea vastuvõtul ning kontserdil. Lasteaias aga pakkusin kõigile märgi saamise puhul kommi.

Kuidas Tallinna päeva üritused ja märgi üleandmise tseremoonia meeldisid?

Mul pole elu sees olnud sellist päeva. See oli fantastiline ja liigutav. Eriti hinge läksid muusikalised etteasted, hommikul Raekojas see viiul oli nagu süda kisuks taeva poole. Ja õhtul oli mõnus džässikontsert. Muidu ma džässi pole eriti kuulanud, aga see oli küll võimas.

Olete logopeedina töötanud mitu aastakümmet. Kas logopeedi abi vajavaid lapsi on selle ajaga juurde tulnud või vähemaks jäänud? Mis võib olla selle põhjuseks?

Olen lasteaia erirühmade logopeedina töötanud kokku 43 aastat. Kõneravi vajavate laste arv on iga aastaga kasvanud. Häälduspuuetega on sagedamini kaasnema hakanud psüühiliste protsesside – tajude, tähelepanu, mõtlemise, mälu – madal arengutase. Seostan seda geenimutatsioonidega, olmekeemia ja keskkonna saastatuse mõjuteguritega ning vanemate stressirohke töö ning pereeluga.

Millised on kõige tüüpilisemad kõnehäireid? Kas aastakümnete jooksul on nende esinemissageduses ka muutusi?

Viimasel ajal esineb lastel sageli 3.-4. eluaastani kõnetus ja lisaks veel hüperaktiivne või autistlike joontega käitumine. See nõuab logopeedilt ja lapse arendamisega tegelevalt meeskonnalt, kelleks on lapsevanemad, õpetajad, erispetsialistid ja perearstid lisaks kõneprobleemide ravile meisterlikkust, et kujundada lapsel soov kõneliselt suhelda teiste inimestega. Kuidas seda saavutada, oleneb lapse individuaalsete huvide ja võimete tasemest ning vanemate ja õpetajate järjekindlate pedagoogiliste töövõtete meisterlikkusest.

Kuidas hindate laste eesti keele oskust?

Eesti keele sõnavara, grammatiline ning lauseline areng sõltub suurel määral lapsi ümbritsevast kõnekeele keskkonnast ja temaga tegelevatest ning kõneliselt suhtlevatest inimestest. Kõneprobleemidega lastel on reeglipäraselt kõnes igapäevaste asjade-olendite nimetused ja üksikud tegusõnad, mille lauseteks kujundamisel tuleb lisandada käände-pöördelõpud ja viia need omavahel ajalistesse ning ruumilistesse suhetesse.

Milline on kõige raskem kõnedefekt, millega olete isiklikult kokku puutunud? Ja kas õnnestus see kõrvaldada?

Kogeluse ravi on olnud üks keerukamaid, kuna see kestab reeglipäraselt kaua ja kipub stressiolukorras taasavalduma terve eluea kestel. Siin tuleb avastada last huvitavaid teemasid, arvestada tema meelistegevusi ja sobitada kõnemängudesse kas puhtalt kõnelisi dialooge, laulumänge või liikumisega seotud kõnelisi monolooge erinevais teatriosades.

Kõige enam on mind rõõmustanud kaks väga tugevate kõnetakistustega last, kelle kõnejulgus ja oskus kasutada pehmet kõne alustamise meetodit võimaldas neil koolimineku ajaks arusaadavalt ja suhteliselt sujuvalt teiste mängukaaslaste ning ka täiskasvanutega kõnelda.

Kui palju on neid logopeedilist abi vajavad lapsi, kes mingil põhjusel logopeedi juurde ei jõuagi?

Logopeedilist ravi vajavaid lapsi, kes abi ei saa, on päris palju, kuna paljudele lasteaedadele ei jätku logopeede või omavalitsused ei leia piisavalt raha, et katta logopeedi teenust.

Kui lasteaias logopeedi ei ole, siis kui kiiresti pääseb logopeedi juurde perearsti saatekirjaga ehk kui pikkade järjekordadega peab arvestama? Millised on muud variandid?

Logopeedilisele ravile pääsemise kiirus oleneb paljudest teguritest: lapsevanema informeeritusest oma elukohas kõneravi võimalustest, järjekindlast nõudlikkusest ravile saada, perearsti toetavast suhtumisest logopeedi konsultatsioonile suunamisel ja kõigi võimalike ravivõimaluste kiirest rakendamisest ning koostööst spetsialistidega.

Kuuldavasti on Eestis logopeede vähem kui vaja oleks. Mis on selle põhjus ja kuidas asja parandada?

Kuna Eestis on logopeede vähem kui vaja, tuleks nende palgataset tõsta. Tõestusena püsivad logopeedid rikkamate omavalitsuste töökohtadel kenasti paigal.

UU

LOE LISAKS

EKRE fraktsioon esitas Tallinna teenetemärgi kavaleriks logopeed Liivi Parma

Kommentaarid