30.01.2022
Paralleele võib ka tänasesse päeva tuua.
Raamatust Genfi kroonikad (teine osa), lk 395–402, autor François Bonivard.
Kui muhkkatk 1530. aastal Genfi jõudis, olid kõik selleks valmis. Avatud oli eraldi haigla katkutõbiste jaoks – arstide, sanitaride ja õdedega. Kaupmehed annetasid heldelt raha ja kohtunik jagas iga kuu toetusi. Ka patsiendid andsid oma panuse ja kui mõni neist ilma pärijateta surema juhtus, läks kogu tema vara haiglale.
Siis aga tabas meedikuid ebaõnn: katkuepideemia hakkas hääbuma. Rikkalikud toetused sõltusid aga patsientide arvust. 1530. aastal ei tegelenud Genfi katkuhaigla personal mõtisklemisega õigest ja valest. Kui katk toob raha sisse, siis on katk hea. Head on vaja toetada.
Alguses vaid mürgitati patsiente, et surmade arvu suurendada. Peagi siiski mõisteti, et tähtis pole üldine suremus, vaid just katkusurmad. Nii hakati surnute kehadelt paiseid lõikama, neid kuivatama, pulbriks jahvatama ja patsientidele ravimi pähe manustama. Jätkati katkutolmu puistamisega riietele, taskurätikutele ja sukapaeltele.
Kõigele vaatamata jätkas katkuepideemia taandumist. Ilmselt ei olnud meetodid piisavalt tõhusad. Arstid hiilisid öösiti linna peale ja määrisid katkupulbrit ukselinkidele. Hoolega valiti sellised majad, kust oli kasu loota. Nagu kirjutas üks pealtnägija, “mõnd aega jäi see varjatuks, kuid saatanat huvitab rohkem pattude arvu suurendamine kui nende varjamine”.
Ühesõnaga, üks arstidest muutus nii ülbeks, hoolimatuks ja laisaks, et otsustas öösel linna peal hulkumise asemel võtta ja visata tolmupaun keset päeva otse linnarahva sekka. Hais tõusis taevani. Keegi naine, kes oli katkuhaiglast imekombel eluga pääsenud, tundis kohe ära, mille järgi seal lõhnas ning tõstis kisa. Doktor seoti rahva poolt kinni ja usaldati pädevate spetsialistide kätesse.
Nood pigistasid arstilt kogu vajaliku info välja. Hukkamine kestis mitu päeva. Ettevõtlikud Hippokratese jüngrid seoti vankritele kinnitatud postide külge ja veeti mööda linna ringi. Igal ristmikul rebisid timukad kuumade tangidega nende ihult lihatükke. Seejärel viidi kurjategijad linnaväljakule. Nende pead raiuti maha, kehad tükeldati ning tükid saadeti laiali kõigisse linnaosadesse.
Ainus erand oli haigla direktori poeg, kes kohtuprotsessil ei osalenud, kuid tunnistas, et oskab nakatumist kartmata jooke teha ja pulbreid valmistada. Temal raiuti ainult pea maha, “et vältida kurjuse levikut”.
Kuivõrd toonaste arstide käitumine tänapäevaga paralleele omab, jäägu lugeja otsustada. Lugu näitab, millise võika korruptsioonini võidakse jõuda, kui ohtliku haiguse ravi ebaterve majandusliku huvi objektiks saab.
Karl Olaf Rääk
Tõlgitud inglise keelest.
Viited: Learn about the other pandemic that also turned into a diabolical grift https://rudd-o.com/archives/learn-about-the-other-pandemic-that-turned-into-a-grift
Chroniques de Genève. Tome 2 / par François Bonivard, prieur de Saint-Victor ; publiées par Gustave Revilliod,…
https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k6539311v