Must apartheid hoogustub: Lõuna-Aafrika valgeid farmereid ähvardab maade sundvõõrandamine

Lõuna-Aafrika tulevikLõuna-Aafrika tulevik

Lõuna-Aafrika parlament algatas eelnõu eurooplastest farmerite maade sundvõõrandamiseks, seejuures kompensatsiooni maksmata.

Ettepaneku esitas vasakpoolne partei “Majandusvabadusvõitlejad” (EFF) ja seda toetas valitsev Rahvuskongress (ANC). Kõik sellega kaasnev võib viia põhiseaduse muutmiseni, millega 4-miljoniline valge kogukond tõrjutakse riigi elust lõplikult välja, vahendab kansalainen.fi väljaannet Spiegel Focus.

“Toetuste aeg on möödas, nüüd on õigluse aeg,” ütles EFF-i esimees Julius Malema parlamendis. “Me ei peaks maksma valgetele inimestele mustade inimeste maa eest.” Malema sõnul ei tähenda see kättemaksu, vaid “mustade auhiilgust”. Malema oli kunagi ANC noortejuht.

Maa sundvõõrandamise nõue on alates Lõuna-Aafrika apartheidi lõpust olnud üks tundlikumaid teemasid. Uus president Cyril Ramaphos avaldas oma esimeses suuremas sõnavõtus pärast ametisse astumist veebruaris toetust põllumajandusmaa sundvõõrandamisele ilma hüvitiseta.

“Me soovime anda maa tagasi oma õigustatud omanikule ning kaotada mineviku ebaõiglust ja kibestumist,” ütles  Ramaphos, lisades, et protsessi ei tuleks vaadelda kui ohtu, vaid kui võimalust.

Suur osa Lõuna-Aafrika põllumajandusmaast kuulub 24 aastat pärast apartheidi lõppu endiselt valgetele. Hiljutise uuringu kohaselt on 73 protsenti haritavast maast valgete käes. 1994. aastal oli see arv  85 protsenti.

Parlament volitas põhiseaduskomisjoni sellel teemal augusti lõpus aru andma. Valitsev ANC on enne järgmise aasta parlamendivalimisi surve all ja maa konfiskeerimine valgetelt võib suurendada vaeste mustade valijatele toetust.

Apartheidi lõppedes on valged põllumajandustootjad sageli muutunud neegrite röövimiste ja tapmiste sihtmärkideks. Valitsusväliste organisatsioonide sõnul tapeti 2017. aastal 351 rünnakus 71 farmerit või nende pereliiget. Analüütikute hinnangul on Lõuna-Aafrika Vabariigis otsa saamas kuulsa vabadusvõitleja Nelson Mandela lootus Vikerkaareriigile ehk rasside heale läbisaamisele, sedapuhku kättemaksuhimulise musta kogukonna õhutusel.

Naaberriigis Zimbabwes põhjustas põllumaa sageli vägivaldne äravõtmine valgetelt ja selle jagamine mustadele põllumajanduse kokkukukkumise, kuna intensiivse kaasaegse maaharimise asemele tuli aafriklaste peamiselt käsitsi tehtav põllutöö. Riik, mida varem peeti Lõuna-Aafrika viljaaidaks, sattus toiduainete puudusesse ja aastatepikkustesse finantsprobleemidesse. Aafrikal pole ette näidata ainsatki maad, mille käekäik oleks pärast valgete farmide kaotamist paremaks läinud. Endises Lõuna-Rodeesias ehk Zimbabwes on sellest poliitikast viimaks loobutud ja maid tagastama hakatud, tõsi küll esialgu vaid 99 aastaks rendile.

Lõuna-Aafrika valgete kogukond on Euroopa Liitu süüdistanud selles, et too ei soovi peamiselt Inglismaa ja Hollandi juurtega lõuna-aafriklasi koju tagasi, vaid teeb neile pigem takistusi, eelistades ka Euroopas haritud valge tööjõu asemel kehvema ettevalmistusega musti. Samas ei kavatse valged ka niisama lihtsalt alla anda, jutuks on tulnud ka oma riigi rajamine kasvõi relvajõul endistesse Transvaali ja Oranje provintsidesse.

EKRE juhatuse liikme Urmas Espenbergi sõnul võiks Eesti kaaluda tagakiusatud valgetele varjupaiga pakkumist, selmet tarida siia karjade kaupa kirjaoskamatuid Nigeeria “tudengeid”, kes Eestist või Euroopast hiljem kindlasti lahkuda ei kavatse.

Seotud lood: Lõuna-Aafrika appikarje videotes: Must Aafrika kavandab Vikerkaaremaal valgete genotsiidi 

 

Kommentaarid