Paul Oja: muljeid kahe valitsuse pressikonverentsidelt

Varia,
- Updated
©UU
Paul Oja on EKRE Soome osakonna liige ja Uute Uudiste kaasautor.

Uute Uudiste kaasautor Soomest Paul Oja võrdleb kahe naaberriigi, Eesti ja Soome valitsuste tööd kriisiolukorras.

“Me elame sellisel viisil ohtlike sündmuste keerises, mida enne pole olnud. Käitumisõpetusi või reageerimisjuhiseid pole kusagilt võtta. Valmis eeskujusid ei ole, iga riik improviseerib omal jõul, nagu oskab ning jaksab.

Eesti valitsus teeb kriisiga võideldes tihedat ja tõhusat tööd. Vaatasin ETVst esmaspäeval, 16. märtsil peetud pressikonverentsi. Olukorrast andsid aru peaminister Jüri Ratas (Kesk), siseminister Mart Helme (EKRE), välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ja sotsiaalminister Tanel Kiik (Kesk). Kirjeldatud meetmeid ei ole siinkohal mõtet lähemalt valgustada, kuna mõne tunni pärast pakuvad need võib-olla ainult ajaloolastele veel huvi – asjade seis muutub nii kiiresti.

Oluline on hoopis muu. Pressikonverents algas vastavalt saatekavale kell 15:30. Mehed rääkisid infotihedat ja asjatundlikku juttu. Keegi ei lugenud teksti paberilt maha. Võib oletada, et mingid punktid mälu toetuseks neil ju paberil ees olid, teleri ekraanilt kõike ei näe, kuid jutt oli selgesti vaba ja oluline teave tuli täiesti arusaadavalt esile.

Kui Eesti ministrite pressikonverents sai läbi, keerasin ette Soome MTV. Ekraanil oli silt „Ootame pressikonverentsi algamist“. Saatekava järgi pidanuks pressikonverents algama kell 14:00, kuid see aeg lükati peagi edasi kella 16:00-le. Saatejuht pidi siiski veel umbes 40 minutit eetriaega ära täitma, laest võetud tarka juttu rääkima ja teisi stuudios liikuvaid ajakirjanikke improviseerides intervjueerima, enne kui „huulepulgavalitsuse“ ministrid mikrofonide ette astusid.

Kohal olid peaminister Sanna Marin (Sots. dem.), finantsminister Katri Kulmuni (Kesk), sotsiaal- ja tervishoiuminister Aino-Kaisa Pekonen (Vasakliit), pereasjade ja põhiteenuste minister Krista Kiuru (Sots. dem.) ja justiitsminister Anna-Maja Henriksson (Rootsi rahvapartei).

Kõik ministrid lugesid pressikonverentsil oma teavitussõnavõtud paberilt maha. (Peast käis läbi, et kas mitte selles pole konverentsi hilinemise üks põhjus, tekstid tuli ju korralikult kirja panna.) Justiitsminister Henriksson esitas lõpuks sisukokkuvõtte ka rootsi keeles. Põhiseaduse järgi on see Soome teine riigikeel, mis siis, et rootslastel on Soome ühiskonnas eriti marginaalne roll.

Kaupluse kassapidajast ennast magistrikraadi kaudu poliitikas üles töötada ja peaministriks tõusta on eriti austustvääriv saavutus. Paraku on selle tee servast takjatena kaasa kleepunud ka omadusi, mis tavaolukorra poliitikas isegi vahel kasulikud võivad olla, kriisiolukorras rahvast teavitades aga au ei tee. Poliitikutel on tihti kombeks kasutada erilist keelt, mille dekodeerimine tavakodanikult palju vaimuenergiat nõuab, nii et sisu seetõttu vahel koguni arusaamatuks jääb. Mis siis, see-eest pole hiljem kellelgi millestki kinni võtta.

Soomes kaalutakse praegu seaduse vastuvõtmist, mis reguleerib ühiskonna tegutsemist kriisiolukordades ja mida Soomes valmisolekuseaduseks kutsutakse. Peaminister Marin teatas kohe oma sõnavõtu alguses, et Riiginõukogu on vastu võtnud tähtsaid otsuseid. Muidugi jäin põnevil kuulama, kas too valmisolekuseadus sai siis vastu võetud või ei. Paraku. Kui olin ära kuulanud mitu meetripikkust, hästi keerulise struktuuriga lauset, millest parimalgi tahtmisel mingit konkreetset teabeterakest välja nokkida ei õnnestunud, sain lõpuks teada, et Riiginõukogu võttis vastu otsuse… homme uuesti kokku tulla, asja arutada ja siis valmisolekuseadus koos sinna juurde kuuluvate määrustega vastu võtta.

Kui peaminister Marini sõnavõttu õigustatult kantseliidibuketiks võib nimetada, siis minister Kiuru jutt oli sellega võrreldes terve lopsakaid kantseliidiõisi täis lillepeenar. Ma ei hakka lugejaid näidete toomisega kiusama, kuid kinnitan, et neid leidub rohkem, kui kellelgi lusti lugeda oleks.

Muidugi võetakse ka Soomes massiivseid meetmeid. Avalikel kogunemistel osalejate lubatud arv on nüüdsest 500 asemel 10. Õppeasutusi siirdatakse distantsõppele, reisimist piiratakse, nagu seda on paljudes Euroopa riikides juba tehtud. Klientide äkilise kadumise tõttu pankrotiohtu sattuvate firmade toetuseks on mõeldud viie miljardi euro suurune abipakett, millele Finnvera omalt poolt veel neli miljardit juurde paneb.

Kuid kui nüüd võrrelda kahe valitsuse ministrite viisi jagada rahvale teavet olukorras, kus kriis kogu tsivilisatsiooni funktsioneerimise tõsiselt proovile paneb, siis need on nii erinevad, et sugulasrahva tabava väljenduse järgi neist ei tohiks samal päeval rääkidagi. Ühed ministrid vahendavad oma ülipingelise töö tulemusi konkreetselt ja keerutamata, teised lasevad vanades rattarööbastes vana retoorikaga edasi. Minister Helme teatas juba nädalajagu tagasi, et Eestil on võimekus kahe tunniga oma piirid valve alla võtta. Minister Marin teatas täna, et Soome hakkab ette valmistama oma piiride kontrolli alla võtmist, pidades rangelt silmas rahvusvahelisi lepinguid, millest Soome on lubanud kinni pidada. Soome ehk küll, kuid koroonaviirus…?

Mõnikord torkab pähe: mis siis saaks, kui meil oleksid ministrid sellest seltskonnast, kes Riigikogu saalis huligaanitseb, ropendab ja pauku teeb?

Minul on hea meel, et meil on keset neid enneolematuid sündmusi just selline valitsus, nagu see praegu on.”

Kommentaarid

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused