21.04.2019
Saate „Räägime asjast“ teises osas võtsid Mart ja Martin Helme ette Kaja Kallase valitsuskõne Riigikogus ehk sallivuslase vihakõne.
Martin Helme tuletas meelde, et president tegi nii nagu lubas ehk andis valimised võitnud erakonna liidrile Kaja Kallasele võimaluse moodustada valitsus. „Selle asemel, et öelda „Tänan pakkumast, aga ma ei saa hääli kokku!“, võttis Kallas pakkumise vastu ja tegi nädal aega koos sotsidega farssi,“ märkis ta.
„Kallas nautis seda, et ta sai Stenbocki majas kabineti, autojuhi, ihukaitsja ja abid – ta sai nädal aega peaministrit mängida,“ sõnas Mart Helme.
Martin Helme sõnul on arusaadav, et reklaami koha pealt sai RE olla nädal aega pildis ja uudistes, ta sai esitada oma seisukohti ja mobiliseerida oma toetajaid, kuid Kaja Kallas ei osanud seda ära kasutada – ta läks kõnepulti ja ajas 25 minutit noorsotside juttu.
Mart Helme lausus Kaja Kallase kohta, et kui too alustab kõnet jutuga, et temast nagunii täna peaministrit ei saa, siis tuleks tal koos isaga tulla Helmede juurde poliitika kiirkursusele. Martin Helme sõnul ei oska RE isegi meeleavaldusi korraldada, Kaja Kallas aga on kõik talle antud võimalused enda erakonna etteotsa valimisest saati maha mänginud – isegi oma programmilises kõnes ei rääkinud ta sugugi sellest, mille eest hakkab RE võitlema, vaid pidas maha ehtsa vihakõne.
Saatejuhtide hinnangul loeb liberaalne leer märke valesti – Eestis pole populaarne ei nende ideoloogia ega liberaalne demokraatia, vaid on hoopis teised sõnumid, mis kõnetavad eestlasi juba ürgtasemel. Mart Helme sõnas, et RE-l pole oma populaarsusest mingit kasu, kui kehva esimehe kõrvalt lähevad peagi Ansip ja Rõivas ilmselt europarlamenti ja erakond jääb üha nõrgemaks, uut kandvat liidrit aga ei tule kusagilt – räuskav ja ennasttäis Jürgen Ligi viib oravapartei pigem veel hullemini põhja.
Martin Helme ütles, et Kaja Kallase ja Jüri Ratase kõnede toon oli kardinaalselt erinev ja kontrast oli tohutu. „Kaja Kallase jutt on vinguval toonil esitatud vihakõne, täis ähvardusi, sõimu ja valesid,“ lausus ta. Saatejuht lisas, et kui Taavi Aas väitis, et EKRE kritiseerijad muutuvat üha tema sarnasteks, siis EKRE pole tegelikult kunagi selline piiritult sallimatu olnudki. Kuigi rahvuskonservatiividel on olnud mahlakaid ütlemisi, on Lobjaka, Kaja Kallase ja paljude teiste „sallijate“ poliitiline tase madalam kui EKRE-st on kunagi isegi räägitud.
Jüri Ratase kõne võis Helmede hinnangul tunduda küll ümmargusem (mida ta teeb ajakirjanduse rumalate pealkirjade vältimiseks), kuid see polnud Kallase moodi vihakõne, vaid oli sõbrakäe pakkumine pingete maandamiseks – Ratas soovis, et tema valitsusele antaks aega ja võimalust ennast näidata.
Kaja Kallas lubas küll viimseni võidelda, kuid tema kõne oli juba esimestest sõnadest saati sisuline allaandmine. Saatejuhtide arvates ei suuda RE sellise käitumisega midagi enda kasuks pöörata, nende võhm saab enne otsa. Kõigepealt võtsid oravapartei ja sotsid mäletatavasti ette Keskerakonna, Isamaa ja Jüri Ratase hirmutamise, et nad EKRE-t valitsusse ei võtaks, kuid see ei õnnestunud ja muud nad lihtsalt teha enam ei suuda.
Martin Helme meenutas, kuidas pärast eelmisi Riigikogu valimisi pani Keskerakond kümneid seaduseelnõusid juba esimesel nädalal välja – Reformierakond suutis ainult ühe vana seaduse sahtlist välja tõsta, mis näitab, et neist pole ka parlamentaarses võitluses asja. Pikka püsimist RE eesotsas Helmed Kaja Kallasele ei ennusta.
Martin Helme ütles, et mitte ainult EKRE, vaid ka teised koalitsioonierakonnad asuvad RE ja sotside toiduahela kallale, mis peaks neile veelgi suurema hoobi andma – on nad ju suutnud maksumaksja raha eest „omasid“ kõikvõimalikesse nõukogudesse ja muudele juhtivkohtadele hea palga peale sokutada – see raha läheb nüüd riigieelarvesse tagasi.
Saatejuhid märkisid, et ka ajakirjandus on hakanud tagasi tõmbuma. Martin Helme sõnul ei ründa EKRE mitte ausalt ja eetiliselt oma tööd tegevaid ajakirjanikke, vaid kritiseeritakse neid propagandiste, kes teevad ise ajakirjanduse mainele suurt kahju. Mart Helme jutu järgi on mitmed ajakirjanikud temalegi öelnud, et pole oma kallutatud kolleegidega rahul ja peagi võivad tulla konfliktid meediaväljaannete sees.
Martin Helme meenutas muigamisi Vilja Kiisleri viimast intervjuud Jaak Madisoniga – kuna tollel meediaraisakullil ei õnnestu enam rahvuskonservatiive eriti eetrisse saada, siis oli ta Madisoniga vaoshoitud ja taltsas. Ometigi väitis ta hiljem eraldi loos, et kui EKRE mehed räägivadki viisakalt, siis jutt olevat ikkagi sama ehk siis rahvuskonservatiivsusest kantud. Kiisler ise aga ei saa Martin Helme hinnangul ka viisakas saates oma patoloogilisest EKRE-vihkamisest üle.
Saatejuhid nentisid, et kõmunäljas meedia tegi ka presidendile karuteene. Nimelt käisid Martin Helme, Rene Kokk ja Siim Pohlak riigipea jutul, vestlus on sõbralik ja selle sees ütles Kaljulaid, et ei tunne osasid EKRE ministreid ning tahaks nendega lähemalt tutvuda. Martin küsis eraldi üle, et ega president soovi neid blokeerida, ja Kaljulaid vastas, et sellist põhiseaduslikku õigust tal pole. Ometigi keerutas peavoolumeedia sellest üles jutu, nagu võiks Kaljulaid keelduda osasid ministreid kinnitamast.
Martin Helme juhtis siinkohal tähelepanu Ahto Lobjakasele, kes on just selliseid soovitusi teinud – seega kutsub too üles põhiseadusevastasele putšile, sest parlamentaarne demokraatia presidendile sellist võimu ei anna. EKRE-t, kes on Eesti põhiseaduse tugevaim kaitsja, süüdistatakse demokraatia ohustamises, samas aga kutsub Lobjakas ise demokraatiat hävitama!
Martin Helme hoiatas, et EL-is ongi juba kasutusel põhimõte, mille kohaselt eesmärk pühitseb abinõu ja demokraatia kõrvaleheitmist on kasutatud ka Brexiti puhul. Ka Eestis on olemas tugevad jõud, kes on selleks valmis, kui vaid „valed jõud“ saaks valitsusest välja jätta. Mart Helme rõhutas, et sellised põhiseadusevastased rünnakud on kasuks just Kremlile!