Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Reportaaž: kuidas minister maa all käis

-
13.06.2019
Rahandusminister Martin Helme Estonia kaevanduse maa-aluses garaažis.

Kui rahandusminister Martin Helme oma kaabu teda Auvere elektrijaama aulas ootava nimelise kiivri peale asetas, suunasid fotograafid objektiivid kohe sellele kui EKRE poliitikute sümbolile.

Kuigi järgmise päeva lehes ilmunud pildi allkirjast võis välja lugeda, et kaabu oli koos kiivriga ministrit ootama pandud, oli külaskäik pelgast sümboolsusest kaugel. Ministrile ja teda saatvatele ametnikele anti konkreetselt töörõivad selga ja viidi esmalt maa alla ja hiljem ka elektrijaama hiiglasilke turbiinide vahele vaatama, kuidas põlevkivist vool meie igapäevasesse majapidamisse jõuab.

Kiire, kuid ülevaatliku päeva lõpetuseks jõudis Martin Helme kohtuda ka Eesti Energia erinevate lülide ametiühingute esindajatega, kes jäid valitsusesindaja rahustavate selgitustega väga rahule ja tänasid teda kohaletuleku eest venepäraselt emotsionaalselt.

Sõit „superministeeriumi“ eest Narva suunas algas varahommikul, bussi mahtusid lisaks ministrile ja tema nõunikele ning ministeeriumi ametnikele veel Eesti Energia juht Hando Sutter, suure riigiettevõtte nõukogu esimees Väino Kaldoja, kes täitis sõitu lõbusaid lugusid vestes.

Estonia kaevanduse ees ootasid külalisi juba sealsed juhid spetsialistid. Kõikidele anti töörõivad selga, anti otsalambid respiraatorid kaasa ja loeti ette ohutuseeskirjad. Seejärel mahutati seltskond madalasse furgoonbussi ning sõidutati mööda „muti metrood“ ehk maa-aluseid teid umbes kaheksa kilomeetri kaugusele kaevandusse, mis asub enam-vähem 70 meetri sügavusel.

„Lamp põlema ja selg ees, selg ees,“ juhendasid kohalikud autost väljujaid, sest nii näeb ohutuseeskiri ette. Nurga taga ootaski meid puurimismasina juht, kes kandis ministrile ette oma nime ja laste arvu ning kukkus näidispuurima. Järgmises orvas ootas kopp, ja ülejärgmises teistsugune puur. Kokkuvõttes sai kogu protsessist nõnda vägagi ülevaatliku pildi.

Muide, kuigi tehnoloogia on muutunud palju moodsamaks, on säilinud veel ka mõned sellised töökohad, kus kasutatakse vana head käsipuuri.

Olgu öeldud, et kaevuri vahetus kestab koos maa alla ja sealt välja sõidutamisega kaheksa tundi ning töö käib mitmes vahetuses ööpäevaringselt. Palk jääb neil pooleteise tuhande euro kanti ning pensionile saab 53 aastaselt eeldusel, et on maa all kümme aastat tööd tehtud.

Külalised viidi ka äsjavalminud maa-alusesse remondigaraaži, mis on olude kohta harjumatult hubane ja valgusküllane. Seal tehakse keevitustöid, parandatakse masinate mootoreid jms. Tänu sellele angaarile, kus seinad ja lagi juba looduslikult valmis, saab töid teha odavamalt ja kiiremini ning ei pea suuri masinaid maa peale transportima.

Edasi läheb väljakaevatud põlevkivi rikastustehasesse ja sealt elektrijaama, kuhu ka minister ja teda saatvad külalised sõidutati.

Auvere elektrijaam asub Narva jõe ääres Vene piiri lähedal. Seal on tegelikult kolm kompleksi ning uue võttena, mida ka ministritel avada tuli, oli vanarehvidest hakke põletamine. Igatahes oli meedia huvi tohutu ning peaaegu kõik kanalid tulid küsima, mida minister sellest või teisest probleemist arvab.

Päris keeruline on ette kujutada, kui ruttu peab minister end jooksvalt asjadega kurssi viima ning seejuures ka arvamuse kujundama, et intervjuudes valmis olla.

Olgu lõpetuseks öeldud, et Eesti on üks suurimas mahus põlevkiviõli tootvaid riike maailmas

Eesti Energia on välja arendanud ainulaadse põlevkivist vedelkütuste tootmistehnoloogia Enefit, mis põhineb Eesti enam kui 100-aastasel põlevkivi töötlemise kogemusel. Enefit-tehnoloogia võimaldab ära kasutada kogu kaevandatud põlevkivi, sealhulgas peenpõlevkivi. Nii saab põlevkivi efektiivsemalt kasutada, vähendada kaevandamisvajadust ja ladustamiseks vajaliku ala suurust.

Muide, Eestis kokku jätkub põlevkivi veel enam kui sajaks aastaks.

Lõpuks kohtuti ametiühingutega ja kuigi rahandusministril raha kaasas polnud, said nad kiiresti rahustavad vastused.