Riho Breivel – mees, kes ehitas üles Eesti piirivalve

Varia,
Riho Breivel

Riho Breivel ehitas 1990ndatel sisuliselt nullist üles Eesti piirivalve. Mullu liitus ta EKRE-ga, et 2000. aastate keskel kaotatud sõjaväeline piirivalve taastada ning võidelda eestluse kestmise eest Ida-Virumaal.

Riho Breivel on Ida-Virumaal suurte teenetega mees. 1991. aastal alustas ta piirivalves karjääri Ida-Viru piirkonna ülemana ja tõusis 2006. aastal Eesti piirivalve staabiülemaks. Pärast sõjaväelise karjääri lõppu oli ta Ida-Viru maavanem ja Toila kooli direktor. Peale selle tuntakse Breivelit ka kirgliku jahimehe ning muusikuna.

Breiveli elutööks võib aga pidada Eesti piirivalve ülesehitamist. Meenutades piirivalve algusaastaid, jooksevad tal judinad üle selja, sest see polnud sugugi kerge aeg.
„Meil ei olnud mehi, ei olnud raha, ei olnud varustust, ei olnud mitte midagi, kõik tekitati tühja koha pealt,“ räägib Riho, meenutades kui palju kemplemist oli tol ajal Venemaalt salakütuse toojatega ja siit metalliviijatega. „Aastaid aeti mind öösiti kolm-neli korda üles,“ räägib tookordne piirkonna ülem.

„Kuna me tegutsesime väga resoluutselt, siis tekitas see mulje, nagu oleksime me väga suured,“ meenutab ta.

Korralik piirivalve tuleb taastada

Viimasel ajal on taas hoogustunud sõnavõtud piirivalve teemadel ja kohati esitatakse arvamusi, mis jäävad professionaalsest analüüsist väga kaugele, tõdeb Riho Breivel.

„Tänaseks on kujunenud välja olukord, kus Eesti piiri, mis on samas ka Euroopa Liidu välispiir, valvab sisejulgeolekut tagava struktuuriüksusena politsei. Sisejulgeolek ja riigikaitse on siiski kaks iseasja.“

Ta on alati olnud seda meelt, et piirivalve peab olema üles ehitatud kaitseväelisi printsiipe aluseks võttes (üheks eeskujuks on Soome), et oleks võimalik vastava olukorra väljakuulutamisel kasutada seda kaitsejõudude koosseisus. Seetõttu lahkus Riho pärast reformi, mille käigus piirivalve ja politsei ühendati, sealt süsteemist. „Praegu toimub nagu Kaval-Antsu aidaukse valvamine, kus too pärast aida rüüstamist vanapaganale ütles: „Aida uks on valvatud, aga aida valvamise kohta ei lausund sa sõnagi.“.“

Riho lisab, et riik on loobunud käsitlemast piirivalvet osana riigikaitsest, piirivalveteenistus ei ole praegu seotud kaitseväeteenistusega ning sõja- ja kriisiolukordades on piirivalve tegevus määratlemata.

„Piirivalve isikkooseisu ei ole võimalik kasutada relvastatud ründe korral, see oleks vastutustundetu ja kuritahtlik, niisamuti nagu ei saa kasutada ka väljaõpetamata noorsõdureid. Puudub piirivalve reserv eriolukordadeks.“

Breiveli hinnangul tuleks seadusega sätestada piirivalve riigikaitseline ülesanne, samuti viia piirivalvurite väljaõpe programmidesse sisse baassõduri väljaõpe. Taastada tuleks ka piirivalvekolledž, luua väljaõpetatud piirivalve toetusreserv ning võtta arvele kõik piirivalve teenistuses olnud endised piirivalvurid ja määrata nad teenistusresevi.

Lõpetame rahvuse ja väärtuste nõrgendamise
Peale korraliku piirivalve taastamise peab Riho Breivel vajalikuks seista vastu kõikidele tegevustele, mis on suunatud eestluse kui meie rahvuse ja väärtuste nõrgendamisele. Seda nii riigi turvalisuse kui ka haridusküsimustes.

Tema moto kõlab: meie Eesti võrdub terve ja tugeva perekonnaga, ettevõtlust ja inimest toetava maksusüsteemiga, turvalise ja kaitstud riigi ning hea hariduse saanud kodanikuga.

Ida-Viru maavanemana töötas Riho Breivel ühe tsükli ehk aastatel 2007-2012. „Sattusin sellesse ametisse suhteliselt halval ajal, mil maavanema kohustusi hakati kärpima ning oli majandusliku kriisi aeg,“ meenutab Riho, kes sattus tol ajal ka huvitavasse olukorda. Nimelt heitis ta kodukoha patrioodina „Aktuaalsele kaamerale“ ette vaid negatiivsete uudiste vahendamist Ida-Virumaa kohta. Tema kriitilise artikli peale kutsus ERR ta lausa välja, et tõestada tabelite põhjal, milline on olukord nende hinnangul. Aga see ei rahuldanud Riho.

Viimane vint keriti peale siis, kui oli Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine. „Me olime reporteriga Narvas lipuheiskamisel kohal, rahvast oli palju, eestlased ja venelased… aga uudistes ei räägitud sellest sõnagi, hoopis tuli jälle mingi irisemine Narva kohta,“ räägib Riho.

Praegu on tunda riigi suuremat kohalolekut Ida-Virumaal ja eriti piirilinnas Narvas. „See, et president siin käib, ega see ei ole halb, aga küsimus on selles, kuidas seda tõlgendada. Tehku, aga tehku tulemuslikult.“

 

 

Riho Breiveli hinnangul on esmatähtis suurendada riigi kohalolekut Ida-Viru regioonis. „Erilist tähelepanu tuleb pöörata eestikeelse hariduse edendamisele. See tähendab eestikeelset õpet lasteaiast alates. Õpetajate leidmiseks tuleb tõsta nende palka. Samuti tuleb leida viis, kuidas muuta pedagoogilisel tööl olevate inimeste hoiakud riigiteadlikumaks,“ märgib Breivel.

„Oluline on viia Ida-Virumaa koolidesse sisse isamaaline kasvatus ja riigikaitsekursused. Vältimatu on piirkonna jõuline toomine riigi ühtsesse infovälja. Inimestele tuleb pakkuda objektiivset informatsiooni ning riigi tegevust puudutav info peab olema venekeelsele elanikkonnale kättesaadav. Äärmiselt tähtis on tagada kvaliteetne riigikeelne õigusabi.“

Riho Breivel peab Ida-Virumaa tugevuseks neid eesti inimesi, kes kõige kiuste on siia jäänud ja tegutsevad selle nimel, et see kant Eestile säiliks. Tänu neile on turism pöördunud tõusuteele, ka tootmisvaldkond areneb.

Mis puudutab tema kandideerimist EKRE ridades, siis on kõik inimesed olnud toetavad – ütlevad, „õige!“, „pravilno!“. „Mulle meeldib EKRE poliitiline joon ja mul on häid sõpru ning mõttekaaslasi nii selle erakonna juhtide kui ka liikmete hulgas. Olen nii mõneski mõttes vapside mõtteviisiga ja EKRE on sellele mõtteviisile kõige lähemal. Kuigi venelasi küll hirmutatakse meiega,“ nendib Breivel ja tõdeb, et muukeelsete hulgas on tugevamal positsioonil mõni teine partei, kes kasutab tõenäoliselt ka valitsuse raha, kui vaadata suuri valimisplakateid.

Vene maffiabossi karistas saatus

Breivelit paelub lisaks poliitikale ka jahindus ja muusika. Kord oleks jahipidamine talle aga saatuslikuks saanud. Nimelt esitati ühe jahimaa jagamise tagajärjel tema kohta kaebus salaküttimises ja võltsimises. Süüdistused olid alusetud, aga selle tõestamine võttis kaks aastat. Ka see juhtum ärgitas teda liituma EKRE-ga, sest kohtusüsteem vajab korrastamist.

Bänditegemine on aga hoopis lõbusam teema. Ta mängib rahvalikus lustibändis Pärgament, mille populaarseimat laulu on kuulatud YouTube’is 1,7 miljonit korda. Riho on bändi laulja, aga mängib ka lõõtsa ja kitarri. Pärgament on teinud muusikat juba 43 aastat.

Kui ta piirivalvekarjäärist eluohtlikke seiku ei mäleta, siis pillimehena sattus ta kord ühes Peipsi äärses lõbustusasutuses olukorda, kus seal sünnipäeva pidanud vene maffiaboss nõudis muidu rahvalikke lugusid esitanud bändilt mitu korda ühte vene lugu, pakkudes alguses sada krooni, siis juba tuhat jne. Korduva keeldumise järel tuli mõistagi ähvardus, kuid elu läks nii, et see kurikael saadeti grupeeringutevahelise maadejagamise käigus peatselt teise ilma.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused