Sotse paljastav raamat: korruptsioonist, Vene rahadest ja pettustest

Sots Jevgeni Ossinovski on idanaabritega seotud rohkem kui me arvata oskamegi.

Uued Uudised avaldavad katkendeid riigikogu liikme Henn Põlluaasa järgmisel nädalal müügile saabuvast raamatust „Sotsid. Interrinde teine tulemine“. Alljärgnev on katkend peatükist „Sotside idaraha, korruptsioon ja petuskeemid“.

“Enam kui kahtlased on ka sotside rahastajad. SDE suursponsoriks ja erakonnajuhi isaks oli/on Läti Raudtee juhile poole miljoni euro altkäemaksu andmises ja Eesti Raudteele kokkulepitust kehvemate liiprite tarnimisega ca kümne miljoni ulatuses kahju tekitamises süüdistatud Oleg Ossinovski, kelle rikkus põhineb Venemaal aetaval transiidiäril. See, et Venemaal pole võimalik tegutseda, eriti välisfirmade esindajatel, ilma FSB ja Kremli sidemete ja soosinguta, ei ole vist kellelegi saladus, sellest on ajakirjanduseski palju räägitud. Vaevaltusutav, et Oleg Ossinovski saaks erandiks olla.

Leedu transpordiministeerium keelas igatahes julgeoleku huvides riiklikul raudteefirmal Lietuvos Geležinkeliail Ossinovskile kuuluvalt firmalt isegi raudteeliipreid osta. Ministeeriumi resolutsioonis, kus vihjati selgelt Venemaa ja FSB suunas, öeldi, et Ossinovskil „on sidemeid ametite või füüsiliste või juriidiliste isikutega riikidest, mis kujutavad endast ohtu riiklikule julgeolekule“.

Tõepoolest, et tema partneriks Venemaal on ühe suurima vene raudteefirma Globaltrans Grupp omanik Andrei Filatov, kelle tihedatele sidemetele Kremliga ja otsesele seotusele vaenuliku, Eestit mustava ja ajalugu võltsiva propagandafilmi „Eesti – ajaloo ristteel“ valmistamisega on osundatud juba KAPO 2007 aastaraamatus.

Mart Laar nimetas jõhkraks valeks selles filmis kõlavat sõnumit, et 1941.-1944. aastatel mahalastutele kaikus käsklus “tuld” eranditult eesti keeles, “uute ja huvitavate faktidena” leidis Laar filmist, et Eestis tapeti Saksa okupatsiooni aastatel 125 000 inimest ning et just sakslased hävitasid Narva. “Absurdi tipuks oli aga väide, et 1941. aastal peeti Eestis kodusõda. Nii kaugele ei läinud isegi nõukogude ajaloolased,” sõnas Laar. Just viimast „kodusõja“ teesi läbi filmi korrates jõuavad autorid Laari sõnul oma põhiväiteni, et nüüdki ähvardab Eestit uus kodusõda.

Filatov on vägagi kaalukas tegelane, kes lisaks sellele rahastas varjatult ka Moskva juhitavat ja Eesti iseseisvust õõnestavat Konstitutsioonierakonda, kasutades selleks spetsiaalselt loodud MTÜ Ajalooühing Monument vahendust. Peamisteks rahastajateks ja ideoloogilisteks toetajateks olid lisaks temale Vene Tallinna saatkonna diplomaadid, Moskva linnavalitsuse ametkonnad, Venemaa meedia ja Venemaa eriteenistuste kontaktisikud.

„Filatovi juhtumi näol on tegemist suurejoonelise klassikalise mõjutustegevusega, mille koostisosadeks on populistlike ettevõtmiste rahastamine, kindlatele poliitikutele panustamine ja suhtekorraldajatelt populaarsuse ostmine,“ märkis kaitsepolitsei. Intrigeeriv on fakt, et transiidiärimees Andrei Filatov taotles isegi Eesti kodakondsust. Põhjus, miks ta seda tegi, on teada. KAPO andmetel üritas Kreml kujundada temast Eesti venelastele uut liidrit. Pole vähimatki põhjust uskuda, justkui Ossinovski ei oleks suurepäraselt kursis enda partneri eestivastase tegevusega. Loomulikult tekitab see teatud küsimusi. Eestlastel on üks vanasõna – ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sa ise.

Kaasmaalaspoliitika ja “eraalgatusliku” rahastamise kaudu on Venemaa ametkonnad (sealhulgas ka eriteenistused) oluliselt tugevdanud oma kontrolli ja mõju Venemaa kaasmaalaste hulgas – demokraatia viimaste otsustusprotsessides on välistatud. Kaasmaalaste liidrid peavad olema kõrgetele Venemaa riigiametnikele lojaalsed ja talitama täpselt nii, nagu neile ette öeldakse. Samade põhimõtete alusel jagatakse ja saadakse ka toetusraha. Oma Eesti-vastases mõjutustegevuses püüab Venemaa aktiivselt ära kasutada ka Eesti ärimeeste finantshuvisid.

Üha enam soovitatakse siinsetel Venemaa kaasmaalastel pöörduda Venemaal ärihuve omavate ärimeeste poole eesmärgiga neid rahastada. Seejuures püütakse kasutada taktikat, kus mõjutustegevuse maksaks kinni mitte Venemaa, vaid Eesti enda maksumaksjad. Kerkib küsimus, kas SDE rahadel on samasugused salaseosed Kremliga, kui erakonnaga otseselt või kaudselt seotud isikutel või organisatsioonidel?

Välismaalt tulnud raha käsitlemisel on eriti oluline, kas rahastamisotsus on tehtud välisriikide või mõne muu välisringkonna või organisatsiooni huvidest lähtudes. Igatahes pandi siinsele sotsiaaldemokraatiale rahaline alus Rootsi aatekaaslaste annetuste toel. Nende seotusest KGB-ga me juba rääkisime. 1993. a jaanuaris loodud, rootsi sotsiaaldemokraatide rahastatud ja vasakliberaalset ideoloogiat kandva ja levitava Johannes Mihkelsoni Keskuse eesotsas on järjepidevalt olnud juhtivad sotsiaaldemokraadid. Ka Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (Sosialidemokraattinen Puolue) on toetanud märkimisväärselt, nii rahaliselt, kui muus mõttes siinse vennaspartei tegevust.

Aktiivselt Soome NATO-ga liitumist takistav SDP ja selle juhid olid juba aastakümneid KGB kontrolli all ning ajasid nii Soomes, kui Sotsialistlikus Internatsionaalis otseselt kremlimeelset poliitikat. Sellel teemal on Soomes viimastel aastatel palju räägitud ja kirjutatud. Pole kahtlustki, et Eestis olid nende huvid samasuunalised, eriti arvestades seda, et Soome sotsiaaldemokraatide üliheldeks suurrahastajaks on olnud Kreml/KGB. Kas ka siitkaudu joonistub välja üks nähtamatu liin SDE ja FSB vahel? Huvitav, miks on sotside välisrahastamine, erinevalt Keskerakonna kaasusest, meie eriteenistuste ja meedia huviorbiidist välja jäänud? Kas seda on mõjutanud sotsidest siseministrid või sotside valitsustes olemine laiemalt?

Tuleb välja, et end valgeks nimetavat punast erakonda rahastatakse ilmselt aastaid kahtlastest allikatest pärit rahadega. Paneb mõtlema, kas pole, sest need kes maksavad, need tellivad ka muusika. Eriti ohtlik on, kui raha pärineb raja tagant.

Selle taustal on huvitav meenutada Indrek Saare poolt multimiljonärist isa rahadega poliitikasse sisenenud Jevgeni Ossinovski kohta öeldut. Toonane SDE parteisekretär Saar kinnitas, et Ossinovski pääsemisel poliitikasse oli otsustavamaid asjaolusid just nimelt raha: „Tema puhul tuleb arvestada, et ta kandideeris Ida-Virumaal, kus sotsidel oli null kohalolek. Tal oli seal väga tugev sotsiaalvõrgustik, millele aitasid kaasa ka ta vanemate suhted. Ja loomulikult ei olnud tal vahendite probleemi…“ Eesti venelaste liidriks, ei ole Jevgeni Ossinovski saanud, kuigi seda on üritatud, kuid on see-eest saanud nii SDE esimeheks, ministriks kui ka fraktsiooni esimeheks. Tema pääsule SDE juhtivatele positsioonidele eelnesid ja järgnesid SDE-le tehtud märkimisväärsed annetused Oleg Ossinovski poolt.

Hoolimata Jevgeni Ossinovski valimiseelsest lubadusest keelduda isa annetustest, on SDE Oleg Ossinovskilt peale valimisi võtnud vastu kümneid tuhandeid eurosid. Ja ega asjata ei öelda, et käsi peseb kätt. Sotsiaaldemokraadist minister Urve Palo püüdis varjatult ja oma positsiooni ära kasutades tegutseda SDE esimehe Jevgeni Ossinovski isa Oleg Ossinovski ärihuvides, saates 2015. aastal oma Leedu kolleegile venekeelse kirja, millega püüdis kustutada sotside suurtoetaja ettevõtte Skinest Baltija UAB vastu esitatud Leedu Raudteed AB 2,5 miljoni euro suurust kahjunõuet või vähemasti seda vähendada.

Leedu majandus- ja transpordiministeeriumist vastas Palole aseminister Saulius Girdauskas leedu keeles: „Juhin tähelepanu sellele, et Leedu valitsuse kehtestatud määruste alusel ei sekku ministeerium kahe majandussubjekti vahelistesse vaidlustesse. Hoolimata sellest, et aktsiate omanik on Leedu riik, on Leedu Raudteed eraldiseisev juriidiline isik ja omab õigust võtta vastu iseseisvaid otsuseid“. Ministeerium viitas ka Leedu põhiseadusele ja tsiviilkoodeksile, mille alusel on valitsusasutustel keelatud seaduses mitte ette nähtud administratiivsetel meetoditel sekkuda juriidiliste isikute tegevusesse.

Täpselt samad sätted kehtivad ka Eestis. Et varjata oma tegevust, jäeti Urve Palo ametlikul blanketil saadetud kiri majandusministeeriumi registrisse sisse kandmata. „Mina ei dokumenteeri kirju. Järelikult siin on mingi inimlik eksitus, mina ei kanna kirju registrisse“, õigustas Palo end süüd oma alluvatest ministeeriumi töötajate kaela ajades ja lisas, et olevat meelevaldne järeldada, et ta ajas Leedus ühe ärimehe asju: „See, et tegu on Skinestiga, on lihtsalt juhus“. Ka Jevgeni Ossinovski tõttas kinnitama, et Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal puuduvat igasugune puutumus nimetatud teemaga. Hiljem püüti seletada, justkui ministri e-kirju ei tarvitsegi registreerida, kuid see ei vasta tõele.

Ametlikus asjaajamiskorras kehtestatud dokumentide vormistamise nõuded kehtivad kõikide dokumentide: allkirjastatud õigusaktide; protokollide ja aktide; lepingute; saabunud ja väljasaadetud dokumentide (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); suuliste teabenõuete, jne suhtes. Vassimine, salatsemine, kirja registreerimata jätmine ja asjaolu, et sotsist majandusminister osutas sarnast „riigiabi“ vaid ja just SDE suursponsorile ning SDE esimehe isa firmale, mille nõukogu liige oli aastaid ka praegune sotside esimees Jevgeni Osinovski ise, ei jäta kahtlustki, et juhtumi puutumus SDE, ametiseisundi kuritarvitamise ja korruptsiooniga on täiesti selge ja otsene.

SDE on vassinud ka valimiskampaania kulude deklareerimisel. Eesti Ekspress analüüsis 2013. aasta kevadel sotside telekampaaniat ja leidis, et see oli liiga odav. Asja hakkas uurima Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Tulemus: sotside telekampaania kulud kasvasid ligikaudu 20 protsendi võrra. Pealekäimise tagajärjel edastasid sotsid riigikogu juures tegutsevale Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile täiendava info 2011. aasta telekampaania kulude kohta ning lisasid nimetatud aasta kampaaniakulude aruandesse juurde 41 692,07 eurose arve, mis erakonna väitel oli eksituse tõttu jäänud sinna kandmata ning kajastus vaid majandusaasta aruandes ja raamatupidamises.

SDE reageeris muuseas alles mitu kuud pärast pettusekahtlustuste esitamist, et SDE on telereklaamiga sohki teinud. Randpere meenutas, et ajakirjanduses viidati 80 tuhande euro suurusele puudujäägile sotside kampaaniakulude osas. „Nüüd nuga kõril toodi see pool summat välja aga tahaks teada, kus see teine pool on,“ jätkas ta. „Mitu aastat on räägitud nendest sotside kampaaniakuludest ja juhitud tähelepanu neile, kuid nii Sven Mikser kui Indrek Saar on mingit loba ajanud ja rääkinud sellest, kuidas nad on saanud teleklipid väga odavalt tehtud ja said väga odavalt need esitatud. Keegi ei usu seda, sest kõik teavad, mis turul toimub ja mis hinnad on.“

Paistab, et sotsid ei ole paljuks pidanud oma valimiskampaania rahastamiseks ka lihtlabast väljapressimist. Kui sellest keelduti, järgnes kättemaks. 1998. aastal kirjutati näiteks, kuidas Kivimäe haigla direktor Harry Raudvere kasutab haigla raha oma korteri remondiks. Räägiti raiskamisest, haigla pankrotiohust jne. Mitmed kontrollid ja revidendid tuhlasid agaralt nii haiglas kui ka sotsiaalmajas, kuid midagi ei leitud. Sellele vaatamata koondas Sotsiaalministeerium Raudvere ära. Milles oli asi? Protsesse, mille tulemusena ta haiglajuhi kohalt lahti kangutati, nimetas Raudvere ise poliitilisteks mängudeks, millega tänaseni täidetakse ja vabastatakse võimuparteidele kõik olulisemad ametikohad. Kivimäe haigla juhi kohalt lasti ta enda sõnul lahti vaid seetõttu, et “ei allunud dressuurile” ehk teisisõnu, keeldus haigla ja maksumaksja raha kasutamast sotsiaaldemokraat Eiki Nestori valimiskampaaniaks.

Fakt, et Sotsiaalministeerium maksis Raudverele hüvitist töölepingu lõpetamisest ette teatamata jätmise eest ja koondamise eest kahe kuu keskmise palga, kinnitab Raudvere sõnu, et tegelik alus koondamiseks puudus. Raudvere esitas Tallinna linnakohtule hagi, milles palus lisaks seaduse alusel saadud hüvitisele välja mõista riigilt hüvitisena ühe aasta keskmise palga 203 553 krooni, mis oli ette nähtud ka Raudvere töölepingus. Ringkonnakohus rahuldas Raudvere nõude osaliselt ja mõistis riigilt Raudvere kasuks välja hüvitise 144 137 krooni. Tegelikult pidanuks selle välja hoopis maksma see, kes „dressuurile allumatu“ haiglajuhi vastu nõiajahi algatas.

See on vaid üks näide. Kui palju selliseid veel on, mis avalikkuse ette ei ole jõudnud, seda teavad vaid sotsid ise.”

Kommentaarid