Eesti kohtusüsteemi aktivismi taustal tuleb hirmuga mõelda sellele, kuid seal inimesed masinatega asendatakse – ilmselt saab kohtumenetluse digitaliseerimisel sinna sisse programeeritud ka bürokraatia ja poliitilis-ideoloogiline kallutatus.
Advokatuuri esimees Jaanus Tehver kirjutab värskes kohtute aastaraamatus kohtumenetluse digiteerimise ootustest praegu ja tulevikus, et vaatamata tehisintellekti rolli suurenemisele õigusemõistmises peab otsustav roll jääma siiski inimesele, vahendab BNS.
“Inimesekeskse õiguse ja kohtupidamise näiliselt suurimad probleemid – ebaselgus, ebakindlus, määratlematus, subjektiivsus, menetluste aeg ja kulukus – osutuvad põhjalikumal analüüsimisel meie tähtsaimate väärtuste, vabaduse ja inimväärikuse, parimaks toimivaks tagatiseks. Uued tööriistad ja nende rakendamisega arvestav töökorraldus aitavad tööga paremini toime tulla, kuid loodetavasti ei saabu kunagi aeg, kui ainus pingutus õigusvaidluse lahendamiseks on nupule vajutamine,” kirjutab Tehver.
Tema sõnul väheneb tehisintellekti rakenduste rolli suurenemisel inimeste tähtsus õigussüsteemis, mis toob sisuliselt paratamatult kaasa võõrandumise selles tähenduses, et mõned või ka enamik inimesi lakkavad õigussüsteemis osalemast ja kaotavad selle toimimise vastu huvi.
“Tehisintellekti toimetatud õigusemõistmine liigub üha enam inimkeele kasutamisele rajatud inimmõtte rakendamiselt masinkoodil põhinevale süsteemile, mida kontrollivad ja mõistavad ning milles suudavad kaasa rääkida arvuti- ja andmeteadlased, korporatsioonid ning teised piisava tehnilise teadmisega subjektid, kuid mitte tavalised kodanikud,” nentis ta.
Samas on aga Tehveri hinnangul oluline avalikkuse ehk rahvakohtunike, vandekohtu ja avalike kohtuistungite jälgimine vahetult või meedia vahendusel, osalemine õigusemõistmises, sest see mängib suurt rolli ka ühiskonna õigusteadlikkuse arendamisel ja seega ka õigusemõistmise põhimõtete kujundamisel.
Marti Kuusiku protsessi järjekordse edasilükkamisel taustal võib tunduda, et “uued tööriistad ja nende rakendamisega arvestav töökorraldus” võib venitamise osas positiivselt mõjuda, kuid üleminek “inimkeele kasutamisele rajatud inimmõtte rakendamiselt masinkoodil põhinevale süsteemile, mida kontrollivad ja mõistavad ning milles suudavad kaasa rääkida arvuti- ja andmeteadlased” võib viia selleni, et sellised kohtuliku aktivismi otsused, nagu samasooliste paaride võõrsil sõlmitud abielu tunnistamine puuduvast seadusandlusest hoolimata saab masinate abiga tavapäraseks.