Võtame e-valimise juppideks (1.osa)

Varia,
- Updated
ID kaart
©UU
ID kaart

Suurte süsteemide läbikukkumise peamine põhjus on, et pole aru saadud, mida see süsteem täpselt tegema peaks.

                                                                                                                                                            W.Goffman, matemaatik ja infoteadlane

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

E-valimiste(*) ümber on vaidlusi ja emotsioone jätkunud nende käikuandmise algusest peale. Vaidlused on pahatihti viljatud, sest vaidlemisel on mõtet vaid siis, kui suudetakse üheselt aru saada, mille üle vaieldakse.

Üritame siis e-valimised juppideks võtta, et oleks lihtsam aru saada, millest me tegelikult räägime.

Mis on e-valimiste mõte?

E-valimiste mõte on anda hääleõiguslikele kodanikele lisavõimalus oma hääl elektroonilisel teel väljaspool valimisjaoskonda.

Süsteemi kõige olulisem funktsioon on valijate tahte korrektne registreerimine. See tähendab, et arvesse peavad minema kõigi valimistel osalenud hääleõiguslike inimeste antud hääled täpselt nii nagu need anti, ei vähem ega rohkem, ei paremale ega vasakule.

Miks see funktsioon kõige tähtsam on? Sest valimistel antud häälte hulk ning jagunemine poliitjõudude vahel on rahva tahte väljendus. Valimiste tulemusest sõltub terve riigi tulevik.

Süsteem peab suutma üheselt määrata, et hääle andjal on õigus valimistel osaleda. Peab olema kindel, et see, kes hääle annab, on tõesti tema ise ja mitte keegi teine.

Peame olema veendunud, et hääli ei saa kõrvalt juurde lisada ega kandidaatide vahel ümber tõsta.

Lisanõudeks on hääletuse salajasuse tagamine. Süsteem peab garanteerima, et kellelgi pole võimalik välja selgitada, kes kelle poolt hääletas.

Miks see funktsioon oluline on? Et vältida olukorda, kus kedagi hakataks tema poliitiliste vaadete tõttu kiusama. Mis, muide, on keelatud seadustega. Aga teadagi, seadustega on nagu on.

Paneme nüüd eelnevad punktid riigi seisukohalt vaadates  tähtsuse järjekorda:

1. Häälte kokku lugemise korrektsus

2. Hääle andmise õiguse, sh. selle andja isiku tuvastamine

/../

225 000. Hääletuse salajasuse garanteerimine

Miks hääletuse salajasus on saanud sellise kentsaka järjekorranumbri? Sest väga jämedalt hinnates nende üldine tähtsus ongi sellises mõõtkavas.

Häälte korrektne kokku lugemine mõjutab tervet riiki. See puudutab meid kõiki(**).

Hääletuse salajasus puudutab ühte konkreetset hääletajat. Ühte inimest sadade tuhandete hulgas. Suurem osa rahvast ei tee oma poliitilistest eelistustest saladust, selle avaldamine on kahjulik vaid väikesele osale valijatest.

Kui me selle teadmisega varustatult praegust e-valimiste süsteemi vaatame, siis näeme, et süsteemi loomisel on aur kulunud vastupidises järjekorras.

Rõhuv osa masinavärgist tegeleb hääletuse salajasusega. Kahekordne turvaümbrik, krüpteerimine, miksimine – kõik need peened märksõnad, millega publiku kõrvu tolmutatakse, tegelevad antud hääle peitmisega.

Suurema tähelepanu alt välja on jäänud ülisalajase valimistoru mõlemad otsad. Nii see, kus hääl teele pannakse, kui see, kus lõplikud numbrid kokku lüüakse. Valimistel osaleja tuvastamine ning häälte korrektne kokku lugemine. Kõige olulisemad punktid.

Pool kilo hääletussedeleid

Me ei kujuta ette olukorda, et keegi saabub valimisjaoskonda kogu suguvõsa või tuttavate isikutunnistustega ja ütleb, et ulatage palun pool kilo hääletussedeleid, annan korraga kõigi eest hääled ära. Arvuti kaudu on see kergesti tehtav. Mis kõige olulisem: kuna probleemi ignoreeritakse, siis seda eriti ei kontrollita. Teoreetiliselt võib näiteks hooldekodu töötaja, kes hoolealuste ID-kaartidele ligi pääseb, nende kõigi nimel oma lemmikpoliitikule hääled anda. Vahelejäämise võimalus on minimaalne, kuid mõju valimiste tulemusele arvestatav.

Üsna loidu tähelepanu pööratakse valmiste süsteemi viimase otsa, ehk häälte kokku lugemise turvamisele. Seal on koht, kus vaatamata vahepeal toimunud hookuspookusele tegeldakse lahtiste numbrite ja elementaarse liitmistehtega.

Kui omakasupüüdlik jõud on saanud kontrolli häälte summeerimise üle, siis saab seal hääli kellegi kasuks ringi tõsta. Mis kõige olulisem, seda on võimatu kindlaks teha. Ainus vabalt kontrollitav suurus on antud häälte üldarv. Hääled ise on varjatud kuni kokku lugemiseni, mitte keegi ei tea, mis krüpteeringu taga peitub. Edasi on juba tehnika küsimus, piisab kiirest ja märkamatust tarkvara asendamisest modifitseeritud versiooniga.

Võime vaatlejate arvu mitmekordistada, trükkida õpetlikke voldikuid  ja palgata parimaid audiitoreid, kuid reaalset rikkumist on võimatu fikseerida. Sest, kui asi sellisel tasemel ette võetakse, siis pigem kasutatakse sotsiaalset häkkimist ehk võidetakse sõpru ja mõjutatakse inimesi, selle asemel et krüpteeringu murdmisega vaeva näha.

Antud küsimus on teravat kriitikat saanud, kuid seda kas ignoreeritakse või siis kinnitatakse, et kõik on kontrolli all ja korras, sest lihtsalt on nii. Uskuma peab. E-valimiste süsteemi uurijal peab siirast usku rohkem jaguma kui vaimuliku seminari õppuril.

Palju tehakse juttu süsteemi läbipaistvusest ja sellest, et inimesel peab olema võimalik enda antud häält näha. Tuletame meelde tähtsusjärjekorda. Inimene saab kontrollida enda antud ühte häält. Kõige suurema ohu ehk massilise võltsimise vastu see ei aita, sest puht psühholoogiliselt ja statistiliselt on neid aktiviste, kes oma häält kontrollima hakkaks, väga vähe. Oluline on kontrollida suuri protsesse, üksikute häälte jälgimine on rohkem enese rahustamine.

Järjejutu järgmises osas räägime sellest, miks on lühinägelik ignoreerida valimiste süsteemi kõrgel tasemel manipuleerimise võimalust.

*) Meie elektrooniliste valimiste süsteemi õigem nimi on i-hääletus ehk internetihääletus. Termin e-hääletus (e-voting) on kasutusel selliste valimissüsteemide jaoks, kus hääletamine toimub valimisjaoskonnas paiknevate elektrooniliste hääletusmasinate abi. Kasutan selles kirjatükis lihtsuse ja arusaadavuse huvides Eestis juurdunud nimetusi e-valimised ja e-hääletus.

**) E-valimiste suurim oht, võrreldes pabervalimistega, peitub häälte massilise ja märkamatu muutmise võimaluses. Hääletustulemuse võltsimine valimisjaoskonnas on raskesti varjatav ja nõuab hulga inimeste asjasse pühendamist. Mida rohkem vandenõulasi, seda suurem vahele jäämise võimalus. Isegi kui võltsimine õnnestub siis mõjutatud saab vaid üks jaoskond. E-valimiste puhul saab minimaalne meeskond tekitada suure mõju terve riigi tulemustele, kusjuures võltsimist on raske kindlaks teha.

Karl Olaf Rääk

Järgneb

 

3 commentsOn Võtame e-valimise juppideks (1.osa)

  • Avatar

    Ref pole aastaid valitsuses enam, aga haldab ikka veel valimisservereid ainuisikuliselt? ärge ajage naerma. ülevaade võiks pigem olla sellest, kel on süsteemile ligipääs, mitte Taavi tuleb ja pistab mälupulga sisse. Serverid on Taavi külmkapis vä? Ma tegelikult natuke kahtlustan et Sorose käes võivad isegi olla!

  • Avatar

    Väga hea artikkel !
    Jah, kuna valimistega on kaalul niivõrd-niivõrd palju, siis IGASUGUSED kahtlased (ja üdini! tõestamatud) asjad sellega seoses tuleb KOHESELT prügikasti vbisata !!!

    PS Loodame, et Kaimar Karu ka loeb siit… “Usume ja loodame” !

  • Avatar

    Õiged tähelepanekud! Olen pea 25 aastat programmeerijana töötanud ja hääletamas käin ainult jaoskonnas (väldin e-valimisi algusest peale). See ei ole mitte paranoia pärast (kuigi spetsiifilise valdkonna tõttu olen kahtlemata ka paranoiline) vaid selle pärast, et hääletustulemused sõltuvad sellest kummast taskust Tarvi häältega mälupulga võtab ja serverisse ülelugemiseks pistab.
    Mina ei usalda e-hääletust enne kui igal inimesel on võimalik kogu häälteblokk alla tõmmata ja oma isiklikus seadmes, avatud lähekoodiga programmi abil (kasvõi ise kompileeritud) kontrolliks läbi arvutada. Sealjuures peab enda hääl olema kontrollitav ja õigesti kajastuma ja kõik hääled peavad olema järjestiku sõltuvad (plokiahela tehnoloogia) nii, et kui mõnda on muudetud siis kontrollsumma enam ei klapiks.
    Sellist tsentraliseeritud süsteemi nagu meil täna kasutusel ei ole põhimõtteliselt võimalik usaldusväärseks muuta. Oluline on nii näiline kui tegelik usaldusväärsus. Isegi kui tegelik võib teoreetiliselt olla mingil määral saavutatav siis näilise usaldusväärsusega on asi tsentraliseeritud süsteemi puhul täiesti lootusetu.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused