Kolmapäevases Riigikogu infotunnis esitas EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid kaitseminister Hanno Pevkurile küsimuse koroona-aegse sundvaktsineerimise kohta kaitsejõududes, soovides hinnangut sellele, kuivõrd erineva astme kohtud on Kaitseväe tollaseid otsuseid ridamini tühistanud.
“28. novembril langetas Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-21-2440 järjekordse otsuse, millega tuvastati, et kaitseväes rakendatud või kehtestatud vaktsineerimiskohustus oli õigusvastane, ja kohus otsustas, et kaitseväe vastav käskkiri, millega vabastati teenistuja, tühistatakse õigusvastasuse tõttu. Seetõttu tuleks teenistuja Martin Piisang tegevteenistusse ennistada ja mõista ühtlasi välja Kaitseväelt tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sümboolselt on muuseas tegemist eriti olulise kaasusega, sellepärast et jutt käib sõdurist, kes sai Afganistanis Eesti Kaitseväe koosseisus raskelt vigastada ja selles mõttes peaks olema eriliselt austatud meie riigi poolt. Esiteks ütles kohus, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine oli põhimõtteliselt õigusvastane, sest eesmärgiks oli vaktsineerimine iseenesest. See oli muu hulgas vastuolus inimväärikuse põhimõttega, et väga fundamentaalne probleem. Kohus põrmustas kaitseväe argumentatsiooni, et selle vaktsineerimiskohustuse kehtestamine oli hädavajalik võitlusvõime, kaitseväe võitlusvõime säilitamiseks. Tsiteerin: “Pikaaegse teenistuja teenistusest vabastamine omakorda pigem pärsib riigi kaitsevõime tagamist, kui aitab sellele kaasa.” Põrmustav hinnang anti selle riskianalüüsile, mis kohtu selgituste kohaselt pigem toimimis ettekäändena vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks kui ausaks riskide kaardistamiseks,” tõi Varro Vooglaid ette konkreetse juhtumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur hoidus teemat sügavuti kommenteerimast, peamiselt “argumendiga”:”Nii et ootame kohtulahendid ära.”
Varro Vooglaid arvas, et Kaitsevägi peaks oma tollased otsused heaks tegema: “Meil on kaks sellist antust, millest me peaksime lähtuma, mida ma arvan, et keegi meist ei vaidlustaks: ühelt poolt keeruline julgeolekuolukord, teiselt poolt Kaitseväes valitsev personalipuudus. Need on faktid, mille üle ju tegelikult vaidlusmoment puudub. Neid kahte fakti silmas pidades minu hinnangul riigimehelik käik oleks see, et Kaitsevägi ütleks nendele teenistusest vabastatud ohvitseridele ja sõduritele, tegevteenistujatele: “Teate, oli, mis oli. Jätame selle seljataha, tulge tagasi teenistusse. Me vajame iga meest, kellel on kogemused, oskused, väljaõppesse on palju investeeritud. Pühendume ühiselt sellele, et tagada Eesti maksimaalne kaitsevõime.” Ma vaatan, et Ameerika Ühendriikide armee on täpselt niimoodi asunud tegutsema. Just mõned päevad tagasi lugesin uudist, et on saadetud paljudele – just nimelt nendele ohvitseridele ja sõduritele, kes vabastati teenistusest vaktsineerimiskohustusele mitteallumise tõttu – kiri, et olete oodatud tagasi teenistusse. Ma ei tea küll täpseid asjaolusid, et mis seal peavad olema täidetud ja nii edasi, aga printsipiaalselt on täpselt selline käik astutud.
Mida meie aga näeme, on see, et Kaitsevägi vaidlustab kõik kohtuotsused maksumaksjate kulul: “Lähme lõpuni välja, vaidleme veel kaks aastat, veel kolm aastat”, aga mehed teenistusse tagasi ei jõua. Siin ongi minu meelest see moment, eriti pidades silmas, et tagantjärgi me ju teame, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei olnud reaalselt vajalik Eesti Kaitseväe võitlusvõime tagamiseks üldiselt, eriti pidades silmas, et Kaitsevägi moodustub ju mitte ainult tegevteenistujatest, vaid ka reservistidest suuremas osas, kus seda kohustust ju kehtestatud ei olnud. Kas tõesti ei oleks äkki võimalik astuda tõsiseid samme ka valitsuse tasandil, et liikuda sinnapoole, et selline riigimehelik käik teha, mis meie kõigi hinnangul oleks õige?”
Hiljem täiendas teemat reservsõjaväelasest saadik Leo Kunnas: “Ma olen selle vaktsineerimise suhtes sellel kujul, nagu see tehti, alati olnud kriitiline, sest tegelikult selleks ajaks, kui seda hakati tegema, oli ju teada Afganistani sõja lõppu ehk siis Talibani võitu. Ega Mägi-Karabahhi sõja tulemust vaktsineerimine või selle puudumine absoluutselt ei mõjutanud, Ukraina sõda näitab seda ju ka.
Aga ma jätkaksin sealt Ameerika Ühendriikide teemalt, mille Varro ka sisse tõi. Juhtub ka suuremates ja paremates armeedes. Seal see vaktsineerimata jäänud võitlejate vallandamine puudutas 8000 inimest. Praegu on Ameerika Ühendriikide relvajõud kutsunud nad kõik teenistusse tagasi või andnud võimaluse, et te olete oodatud tagasi. See puudutas rahvuskaarti väga laial hulgal selles mõttes, et koos nende otsustega rahvuskaardis piirati, seal on mitmeid õigusi ja soodustusi, mis rahvuskaartlastel on, ka majanduslikke, need lõigati ära nendel, kes ei vaktsineerinud. Nüüd kõik need on taastatud. Seal tekkis olukord, kus ka teatud solidaarsusest paljud rahvuskaaslased, kes olid vaktsineeritud, ei tulnud enam õppustele ja Ameerika Ühendriikide väejuhatus sai aru, et see on suur probleem, ja on praeguseks kõik need asjad tegelikult väga mõistlikul moel lahendanud ehk kutsunud võitlejad tagasi. Kas kõik tulevad või mitte, see on juba nende otsus, aga on taastatud need privileegid ja õigused, mis neil rahvuskaartlastena olid, ka nendel, kes vaktsineerimata jäid. Mul tegelikult küsimust ei olegi, mul on lihtsalt selline üleskutse, et lahendame selle küsimuse mõistlikul viisil ära, sest vigu alati satub, meil on võimalus neid parandada.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid