Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid välisminister Margus Tsahknalt selle kohta, miks too on algatanud Gruusia suhtes ebasõbraliku vaenukampaania, kuid ilmselgelt ennast ebamugavalt tundev Tsahkna külvas küsija üle demagoogiaga, kasutades taas ohtralt väljendit “Kremli jutupunktidest”.
Huvilistel tasub Riigikogu stenogrammide kaudu tutvuda välisministri hämmastava demagoogiaga, mida too kasutab ühest küljest küsimusest möödahiilimiseks ning teisalt teraviku suunamiseks küsija enda pihta.
Varro Vooglaiu esimene küsimus: “Mõne päeva eest saime meedia vahendusel lugeda, et Gruusia valitsus ütles, et kahjuks pole Eesti suutnud vabaneda nõukogude mentaliteedist. Ja see kommentaar oli tingitud paljuski teie kui välisministri tegevusest Gruusia suunal.
Mäletame, kuidas juunikuus te käisite Tbilisis opositsiooni meeleavaldustel osalemas, kutsusite üles inimesi seisma selle eest, et sisuliselt kukutada Gruusia demokraatlikult valitud parlamenti ja valitsust. Ja nüüd olete liikunud samas suunas edasi, kehtestades tervele reale Gruusia poliitikutele sanktsioonid. Kõigepealt vist oli 11 inimest, nüüd veel lisaks 14 inimest. Selle peale Gruusia valitsuse esindajad ütlesid, et nemad ei vasta Eesti ja Leedu suhtes vastusanktsioonidega.
Samas avaldasid kahetsust, nagu juba öeldud, et Eesti ja Leedu pole iseseisvuse taastamise järel siiani suutnud vabaneda nõukogude mentaliteedist. “Kuna austame leedulasi ja eestlasi, usume, et selline samm oleks põhjendamatu. Oleme otsustanud säilitada ühepoolse sõpruse mõlema riigiga, et vältida traditsiooniliste sidemete kahjustamist Gruusia, Eesti ja Leedu rahvaste vahel.”
Minu küsimus teile seisneb selles, et miks te tegutsete süstemaatiliselt selles liinis, et kahjustada Eesti ja Gruusia vahelisi suhteid ja seda tehes sõita üle rahvusvahelise tavaõiguse elementaarseks osaks olevaks olevast ja Viini diplomaatiliste suhete konventsioonis sätestatud printsiibist, mille kohaselt peavad riigid hoiduma sekkumisest teineteise siseasjadesse? See, kuidas Gruusia korraldab oma siseasju, on ju nende asi, täpselt samamoodi nagu see, kuidas Eesti korraldab oma siseasju, on Eesti asi. Täpselt sama kohatu nagu Eesti poliitikutel sekkuda Gruusia siseasjadesse, oleks sekkuda Gruusia poliitikutel Eesti siseasjadesse. Miks te seda teete?”
Varro Vooglaiu teine küsimus: “Jaa, muljetavaldav hulk loosungeid ja sihukest isiklikku harjutamist. Ma ei hakka sellele vastama. Aga väga palju asju, mida te väitsite, on ju sellised, millega ei saa mitte kuidagi nõus olla. Alustame sellest, et paljud teised Euroopa riigid teevad sama – ei tee! Paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid ei käi Gruusia opositsiooni meeleavaldustel, ei kehtesta ka Gruusia poliitikute suhtes sanktsioone. Ka Euroopa Liit ise ei ole seda teatavasti teinud, sellepärast et ei olda sellega nõus.
Nüüd, te ütlete, et Gruusia rahval on õigus määrata omaenda tulevikku. Aga kuidas seda tehakse? Seda tehaksegi ennekõike valimiste kaudu. Valitakse need inimesed riigivõimu juurde, keda soovitakse näha Gruusia tulevikku määramas. Ja Gruusia rahval on täielik õigus ka mitte liikuda edasi Euroopa Liiduga liitumise suunal. Kui ei taheta seda teha, siis ei pea seda tegema. Ja sellepärast ongi nende etteheide teie suunal, et te peegeldate oma tegevuses Nõukogude mentaliteeti, igati asjakohane. Te ei aktsepteeri seda, et ei pea suure liiduga tingimata liituma või ettekirjutatud tingimustel liituma. Täpselt nagu ei pidanud Nõukogude Liiduga liituma riigid, ei pea nad liituma ka Euroopa Liiduga. See on rahvaste enda valik, kas nad tahavad seda teha või ei taha. See on kohatu, kui seda surutakse peale. See ongi see Nõukogude mentaliteet, mis ei hinda mitte iseseisvust, vaid nihukest kuulekust, tublidust, eks ole: “Vaadake, kui tublid meie oleme, meie hurjutame kõiki neid, kes ei ole nii tublid nagu meie suure liidu silmis.”
Nüüd, te süüdistate siin Kremli jutupunktide edastamises. Milles see seisneb? Milles seisnevad Kremli jutupunktid? Selles, et riigid peaksid olema vabad, langetama ise oma otsuse, et kas liituda Euroopa Liiduga näiteks või mitte või kuidas seda teha või millistel tingimustel seda teha? Sellel ei ole midagi pistmist Kremli jutupunktidega. Minule on täiesti mõistetav grusiinide soov, et neist ei tehtaks järgmist Ukrainat. Me oleme näinud, kuidas see suur hool Ukraina pärast päädib sellega, et tuleb Ukrainasse suur sõda. Mina saan küll nendest täiesti aru, et ei taheta, et Gruusiast tehakse järgmine sõjatander Venemaaga sõja pidamiseks. Ei soovita seda ja selles ei ole mitte mingit Kremli jutupunkti.
Nüüd, minu küsimus teile konkreetselt seisneb selles, et te ütlesite, et Gruusias on võimule pääsenud ebademokraatlikult valitud seltskond. Palun esitage meile tõendid, mis kinnitavad seda, et Gruusias toimunud valimised olid ebademokraatlikud.”
Varro Vooglaiu kokkuvõte eestistuja suunal: “Mina tahan tegelikult protestida teie käitumise suhtes, lugupeetud esimees, sellepärast et te pigistate oma sõbra ja parteikaaslase täiesti ilmselge väärkäitumise suhtes silma kinni.
Mina küsisin kaks küsimust, nagu te väga hästi kuulsite. Mu esimene küsimus seisneb selles, kuidas välisminister õigustab sekkumist Gruusia siseasjadesse diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni valguses, mille kohaselt ei ole lubatav sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Vastus oli null sellele küsimusele. Mitte kõige vähemalgi määral ei vastatud sellele küsimusele!
Minu täpsustavas küsimuses ma küsisin, et te väidate, härra välisminister, et Gruusia valimised olid ebademokraatlikud. Milliseid tõendeid te selle kohta esitate? See on väga tõsine süüdistus. Vastus oli jälle täpselt null sellele küsimusele. Kas teie kuulsite ühtegi tõendit, mis oleks esile toonud, millest nähtuks Gruusia valimiste ebademokraatlikkus? Ei, ei kuulnud, sellepärast et ta ei rääkinud sellest mitte midagi! Selle asemel ta vähemalt kolm või neli korda hurjutab küsijat mingisuguses Kremli narratiivide esitamises, ilma et oleks vähimalgi määral aru saada, milles need Kremli narratiivid seisnevad.
Ma küsisin konkreetsed küsimused, mis eeldavad konkreetseid vastuseid. Kui te ei sekku sellises olukorras ja ei palu vastajalt, et kuulge, lõpetage, palun isiklik hurjutamine ja vastake küsimustele, siis te tegelikult täiesti kohatult soosite oma sõpra ja parteikaaslast. Rääkimata sellest, et kogu jutt sellest, nagu oleks tegemist rahumeelsete meeleavaldustega, on täiesti ilmselge nonsenss. Me kõik teame neid fakte. Need meeleavaldused pole olnud rahumeelsed, ja vastupidi, neil on väga ulatuslikud välise sekkumise, et mitte öelda värviliste revolutsioonide tunnused. Aga see on iseasi.
Minu protesti igal juhul on teie tegevuse suhtes. Seal, kus te peaksite sekkuma, te ei tee seda, pigistate silma kinni.”
Varro Vooglaiu seisukohti toetas ka opositsioonisaadik Lauri Laats: “Hea välisminister! No see on ikkagi kohatu, et te nimetate rahvasaadikut Kremli-meelsete narratiivide esindajaks. Ja kahjuks ei ole te ainuke valitsuse liige, kes seda retoorikat kasutab. Ja rahandusminister üldse ütles välja, et kõik, kes julgevad kritiseerida valitsust, ongi nagu Kremli-meelsed või siis vähemalt kannavad neid narratiive. Ja see on häbiväärne.
Nüüd, mis puudutab olukorda Gruusias – loomulikult me oleme kõik mures, me oleme kõik mures. Ja ega ta kõik see mustvalge ka ei ole ja nii nagu te praegu püüate siin seda väita. Ja kui üldse Gruusiast rääkida, siis ma arvan, et ma olen rohkem selle nii-öelda olukorraga kursis võib-olla kui, ja tean inimeste nii-öelda eripära ja kultuuri, sellepärast et ma olen Gruusias oma 12 aastat elanud. Ja kui vaadata praegust võitjat või, tähendab, te vähemalt väitsite, et ükski riik ega organisatsioon ei ole tunnistanud neid valimisi. Samamoodi aga te unustasite ka mainida: keegi ei ole ka vastupidist väitnud, et need ongi ebaseaduslikult läbi viidud valimised. Ehk siis tegelikult ametlikku seisukohta veel ei ole. See, et seal oli 16000 vaatlejat, seda me teame kõik, on ju. Ja see, et seal leiti puudusi valimisprotsessi osas, seda me teame ka.
Nüüd, kas nüüd rahumeelsed need meeleavaldused seal toimuvad? Kindlasti ei saa seda väita. Selle kohta on internetis leiab väga palju materjale. Ja see, et praegu seal toimuvad need meeleavaldused, see on loomulikult probleem, ja mõlemalt poolt on kannatajaid.
Nüüd, küsimus on selles, et milline peaks olema meie nagu poliitika selles osas. Me peaksime igati toetama seda, et Gruusia pürgiks edasi Euroopasse. Ja seda suunda me peaksime kindlasti viljelema. Küsimus on, mis tööriistaga. See, et me praegu näitame Gruusiale ust ja läbi kogu Euroopa – see on vale. Meil on vaja, vastupidi, tegeleda sellisel viisil, et nendel ei tekiks sellist olukorda või siis nii-öelda vastupidist tunnetust, et tegelikult Euroopa ei tahagi neid ja me ei tahagi nendega tegeleda ja kõik nii edasi. Ehk siis, diplomaatia peab olema esikohal.”