Teisipäeval menetleti Riigikogus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõud, EKRE fraktsiooni poolt pidas kõne Varro Vooglaid.
“Ei ole tõepoolest veenev, et trahvimäärasid on vaja kahekordistada lihtsalt selleks, et katta ära trahvide menetlemisega seonduvad kulud. Fakt on see, et seletuskirjas ei ole toodud esile informatsiooni, millest veenvalt nähtuks, et trahvide menetlemise kulud on sedavõrd suured, et olemasolevad trahvid ei kata neid kulusid ära.
Nii komisjoni, õiguskomisjoni istungil kui ka täna siin saalis sai küsitud härra ministrilt (justiitsminister Madis Timpson – toim.) konkreetset informatsiooni, millest nähtuks, et näiteks liiklustrahvidest laekuv summa on oluliselt väiksem kui liiklustrahvide menetlemiseks kuluv summa. Minu meelest me ei kuulnud seda. Minister luges küll meile ette mingisuguse suure hulga numbreid, mis on Siseministeeriumist tulnud, aga ma ei tea, ma pean pärast stenogrammi vaatama, kas sealt õnnestub kokku panna pilt, millest nähtuks, et tõepoolest on menetlemiseks kuluv summa palju suurem kui trahvidest laekuv summa. Aga mina oma parima arusaamise kohaselt siiamaani ei ole näinud ei seletuskirjast ega ka ministri selgitustest, et see päriselt nii oleks. Nii et see on hüpotees, mitte fakt minu jaoks praegusel hetkel.
Miks ma arvan, et tegemist on järjekordselt väikesegi püüdlusega natukenegi kompenseerida seda riigieelarve meeletut defitsiiti? Lihtsalt sellepärast, et me näeme, et see asetub ju sellisesse üldisesse mustrisse, mida me oleme näinud viimased aasta aega, kus üritatakse kraapida kokku, kust aga saab. Enne valimisi, me mäletame väga hästi, kuidas Kaja Kallas lubas, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Pärast valimisi ütles, et muidugi tõusevad, me ei rääkinud sellest enne valimisi selle tõttu, et see oleks olnud ebapopulaarne, siis me poleks saanud ju võimupositsioonile.
Ja pärast valimisi teatavasti on tõstetud põhimõtteliselt kõiki makse juba. Vist veel ei ole sotsiaalmaksu tõstetud, aga küll selleni ka järg jõuab. On tõstetud kõiki aktsiise, on asutud kehtestama ka uusi makse, kõiki lõivusid on tõstetud ja nüüd tõstetakse siis ka trahve. Ja loomulikult selleks, et asi kõlaks populaarsemana, räägitakse esiteks mingisugust narratiivi, justkui see kõik oleks vajalik, et katta ära menetluskulusid, aga nagu juba öeldud, reaalseid fakte, millest nähtuks, et see päriselt nii on, mina vähemalt näinud ei ole, ei komisjonis ega täna siin saalis.
Nüüd veel üks huvitav moment, mille peale võiksime mõelda, on see, et pidevalt investeeritakse miljoneid ja isegi kümneid miljoneid eurosid igasugustesse IT-lahendustesse, mille ootuspäraseks tulemuseks peaks olema see, et kõikvõimalikud menetluskulud langevad. Milleks siis neid investeeringuid teha nendesse IT-lahendustesse, kui me ei saavuta seda, et tegelikult ei kulu enam menetluste peale nii palju raha, ei kulu nii palju töötunde, ei kulu nii palju inimlikku aega, energiat? Nii et mulle tundub, et me peaksime pigem olema olukorras, kus menetlemiseks kasutatavad summad muudkui kahanevad, mitte ei kasva. Ja siin on selline laiem küsimus, mis ei seondu muidugi ainult selle eelnõuga: mida me siis matame sinna neid miljoneid ja kümneid miljoneid IT-lahendustesse, kui me ei näe, et sellist tulemust, mida ma kirjeldasin, reaalselt saabuks?
Nüüd veel üks tähelepanek selle mõjuanalüüsi kohta, millest sai räägitud juba küsimusi esitades ja millel peatus ka kolleeg Jaanus Karilaid. Mul on hea meel, et minister lõpuks tunnistas pärast, ma ei mäleta, nelja või viit küsimust, et tõesti Vabariigi Valitsuse määruse HÕNTE, “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri”, kohaselt mõjuanalüüs eelnõu seletuskirjas mitte ei võiks sisalduda või peaks sisalduma, vaid sõna otseses mõttes ja konkreetselt peab sisalduma. Vabariigi Valitsus on ise kehtestanud sellise standardi, et peab sisalduma igas eelnõu seletuskirjas. See on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja paragrahv 40 punkt 6. “Seaduse mõju” on üks peatükk, mis peab olema seletuskirjas sees.
Nii et mul on teile, härra minister, kui te korraks tõstaksite oma pilgu telefonilt siiapoole, sõbralik soovitus. Kui mina oleksin minister teie asemel, ma ütleksin ministeeriumis väga konkreetselt, kutsuksin kantsleri enda juurde, et teate, nüüd on selline lugu, mina olen uus minister siin majas ja mul on teile konkreetne palve: palun ärge tooge mulle enam allkirjastamiseks mitte ühtegi eelnõu ja seletuskirja, milles ei sisaldu mõjude analüüs. Ja ongi küsimus lahendatud. Kõik, ma ei hakka teiega enam mitte midagi arutama, ma ei hakka mitte midagi selgitama, kui toote sellise seletuskirja mulle lauale, läheb kohe tagasi ja saate veel noomituse ka. Eks, on selge? On. Hästi! Nüüd on see küsimus lahendatud, tegeleme järgmiste asjadega.
Kaua me selle asjaga siin jamame? Kaua me jändame sellega? Iga kord tuleb jälle minister siia ja ütleb: jah, no vist ikka peaks sisalduma, ma ei tea, miks ei ole. Kogu aeg räägime, aasta aega näen sedasama juttu. Ja justiitsministri puhul on see muidugi eriti lubamatu, sellepärast et teie ministrina peaksite hoolitsema kogu valitsuses, et ka ühestki teisest ministeeriumist ei tuleks eelnõusid, mis ei sisalda mõjuanalüüsi. Teil on väga lihtne seda ka saavutada, öeldes oma kolleegidele valitsuses, et mina justiitsministrina lihtsalt ei anna kooskõlastust. Kui nüüd ei hakata tõsiselt võtma seda asja, siis mina kooskõlastust ei anna, ja eelnõu sellisena ka parlament ei jõua. Nii et tegelikult on teie käes täielikult hoovad selle küsimuse lahendamiseks nii oma majas kui ka kogu valitsuses. Siiras palve: tehke seda! Aitäh!
Vabandust-vabandust! Peaaegu oleks unustanud. Kõigi nende probleemide tõttu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt annan ka üle ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid