Kolmapäevases infotunnis küsiti peaminister Kristen Michalilt palju kaitseväe juhataja sõnade kohta, et Eestis hakatakse sõja korral infrastruktuuri õhkima ja eestlased evakueeritakse võõrsile. Oma küsimused esitas ka EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid.
Varro Vooglaid: “Tuleme tagasi selle kaitseväe juhataja Andrus Merilo väljaütlemise juurde, millest on täna juba korduvalt juttu olnud ja meenutame, et kaks väga olulist asja, tegelikult rohkem, aga vähemalt kaks väga olulist asja said tema poolt välja öeldud.
Esiteks: “Eesti on praegu olukorras, kus sõjaline eskalatsioon areneb. Meil tuleb valmistuda selleks, et kui mingid arengud ei lähe meile soodsas suunas, siis sõjaline rünnak Eesti vastu muutub realistlikumaks, kui see on praegu või kui see on olnud kunagi varem meie iseseisva ajaloo jooksul.”
Ma eeldan, et siis käib jutt ka Teise maailmasõja eelsest ajast. Ja teiseks ta ütleb, et kui sõda NATO ja Venemaa vahel puhkeb, siis meeldib see meile või mitte, geograafilise asendi tõttu meie territooriumil hakkab toimuma lahingutegevus. Sellega seonduvalt ma tahaksin küsida teie käest kaks küsimust.
Esiteks küsin seda, et kui Ukraina võidule aitamine sõjas Venemaaga eeldab seda, et Ukraina poolel peab sekkuma vahetult juba ka NATO ja samal ajal kaitseväe juhataja ütleb meile, et kui NATO ja Venemaa vahel puhkeb sõda, siis meeldib see meile või mitte, geograafilise asendi tõttu algab sõjategevus, lahingutegevus meie territooriumil, kas te peate mingilgi tingimusel võimalikuks toetada NATO sekkumist Ukraina poolel sõtta Venemaa vastu teadmises, mida see endaga kaasa toob, ehk sõda meie territooriumil?
Ja teiseks, kui te ei pea seda võimalikuks, ja kui te leiate, et absoluutselt ilma igasuguste reservatsioonideta peab tegutsema valitsus selle nimel, et hoida ära sõja jõudmist Eesti Vabariigi territooriumile, siis miks ei ole näha olnud, et valitsus rakendaks mingisuguseidki diplomaatilisi meetmeid selleks, et tüürida Ukrainas sõda võimalikult kiire lõpu poole, vaid vastupidi, pidevalt on tegutsetud selles vaimus, et seda venitada võimalikult pikalt ja luua eeldusi eskalatsiooniks?
Pärast peaministri vastust järgnes Varro Vooglaiu teine küsimus: “Te ei vastanud minu küsimustele jällegi, eriti selles osas, mis puudutas seda esimest küsimust. Ma küsisin, et kui Ukraina võidule aitamine sõjas Venemaaga eeldab NATO vahetut sekkumist sõjas Ukraina poolel, siis kas te olete valmis seda mingilgi tingimusel toetama, teadmises, et, nagu Kaitseväe juhataja Andrus Merilo ütles, sellisel juhul paratamatult hakkab toimuma sõjategevus ka Eesti Vabariigi territooriumil.
Jube mugav on lehvitada neid loosungeid, et meie seisame Ukraina kõrval kuni lõpuni ja aitame ta võidule, nagu praegugi ütlesite. Aga tuleb ju vastata ka, tuleb vaadata ka reaalsusele näkku ja vaadata, millised reaalsed tagajärjed siis sellega kaasnevad, kui me seda programmi päriselt loogiliste järeldusteni viiksime.
Kas te olete valmis aktsepteerima sellisel juhul, et Ukraina aitamine selleni, et iga kui viimane kui ruutkilomeeter oma territooriumist saadakse tagasi, eeldab, et sõjategevus Venemaa ja NATO vahel hakkab toimuma ka Eesti Vabariigi territooriumil? See on see küsimus, millele te ei vastanud.
Ja teiseks, ma ei ole küll näinud mitte mingisuguseid diplomaatilisi samme Vabariigi Valitsuse poolt selleks, et püüda ära hoida eskalatsiooni millegi muu kui täiendava relvastumise näol. Te olete siin korduvalt öelnud, et riske vähendab panustamine kaitsevõimesse, aga tegelikult see on sekundaarne küsimus. Primaarne küsimus on see, et tuleb praktiseerida diplomaatiat, et sõda võimalikult kiiresti lõppeks ja sellega kaoks ka eskalatsioonioht ja sellega seonduvalt kaoks ka võimalus sõja kandumiseks Eesti Vabariigi territooriumile.
Nii et sisuliselt praegu ma olen need poolteist minutit kulutanud selleks, et korrata oma eelnevaid küsimusi.
Ma tahtsin teilt tegelikult täiendavalt täiendavas küsimuses küsida, et kas teie peaministrina annate ka avaliku lubaduse, et kui sõda peaks jõudma reaalselt Eesti territooriumile, siis te ei lahku Eesti territooriumilt, vaid jääte solidaarseks Eesti rahvaga ja jääte siia. Kaja Kallas kunagi, ma mäletan, ütles, et tema ei lahkuks, kui sõda jõuab. Ja ta ei valetanud – ta lahkus juba enne sõda. Aga nüüd teie käest ma küsiksin, et kui nüüd jõuab teie peaministriks oleku ajal, kas te annate kinnituse, et jääte Eestisse?
Kahjuks oli Varro Vooglaid sunnitud küsima ka kolmandat korda: “Mina küsisin kaks korda ja Martin Helme kordas küsimust. Aga vastust ikkagi ei tulnud.
Küsimus on väga lihtne. Kui Ukraina on võimalik aidata võidule selles sõjas üksnes läbi selle, et NATO sekkub Ukraina poolel sõtta Venemaaga, ja ükski märk ei näita praegu, et kuidagi teistmoodi oleks seda võimalik saavutada. Nii. On siiamaani arusaadav? Kui üksnes nii on võimalik saavutada seda võitu. Ja kui on tõsi see, mis ütles kaitseväe juhataja Andrus Merilo, et NATO ja Venemaa vahetu sõjalise konflikti korral kandub sõjategevus paratamatult ka meie territooriumile, on siiamaani arusaadav?
Siis kas sellisel juhul te endiselt pooldate sellise stsenaariumi vallandamist ehk sellise programmi väljamängimist? Jah, selleks, et aidata Ukraina täieliku võiduni selles sõjas, kas teie peaministrina pooldate NATO sekkumist sõtta Venemaa vastu, isegi teadmises, et see tooks paratamatult, nagu ütles kaitseväe juhataja, sõjategevuse ka Eesti territooriumil. See on see küsimus. Ärge rääkige meile siin midagi Kremli jutupunktidest või kapituleerumisest või ma ei tea, millestki muust. Oleks kohutavalt tänuväärne, kui neljandal katsel te annaksite küsimusele sisulise, ausa ja otsekohese vastuse.”
Peaminister ei andnud.
Varro Vooglaid küsis peaministrilt samal teemal ka teise, Martin Helme esitatud küsimuse käigus.
“Ma tuleksin küll nüüd tagasi selle Martin Helme väga tõsise küsimuse juurde, et kuhu siis ikkagi ja kuidas hakatakse Eesti rahvast omaenda kodumaalt evakueerima, kui teostub see stsenaarium, millele kindral Merilo osutab, et Eesti territoorium muutub NATO ja Venemaa vahelise sõjapidamise tandriks. Meil on teatavasti maismaapiir ainult Lätiga ja ilmselt on sellisel juhul ka Läti väga sarnases olukorras, nii et sinnapoole see evakuatsioon on ilmselt väga keeruline.
Kas te saaksite meile selgitada, et kui tõesti teostub see olukord, mille kohta Merilo ütleb, et … Kuidas ta ütleb, et meil tuleb valmistuda selleks, et kui mingid arengud ei lähe meile soodsas suunas, siis sõjaline rünnak Eesti vastu muutub realistlikumaks, kui see on praegu või kui see on olnud kunagi varem meie iseseisva ajaloo jooksul. Kuidas see evakuatsioon toimuma hakkab?”
Allikas: Riigikogu stenogrammid