Kolmapäeval menetleti Riigikogu avalduse “Gruusia rahva toetuseks” eelnõud ja eitava seisukoha ütles välja EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid.
Varro Vooglaid: “Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta menetletava avalduse eelnõu, kuna see rajaneb valedel ning kujutab endast kohatut sekkumist Gruusia siseasjadesse. Seejuures on kõnealune eelnõu jätkuks Vabariigi Valitsuse samasisulisele tegevusele, mille kõige nii-öelda silmapaistvamaks väljenduseks oli välisminister Margus Tsahkna osalemine Gruusia valitsuse kukutamise eesmärgist lähtunud opositsiooni meeleavaldustel Thbilisis. See, et ühe riigi välisminister läheb teise riigi pealinna valitsusvastastele meeleavaldustele kihutuskõnet pidama, on diplomaatiliste suhete heade tavadega lepitamatus vastuolus ning peegeldab sügavalt juurdunud kultuuritust. Ei tohiks olla raske mõista, et kui Eesti Vabariik tahab olla positsioonis, kus on võimalik nõuda teistelt riikidelt hoidumist meie siseasjadesse, siis peab ka Eesti Vabariik ise hoiduma sekkumisest teiste riikide siseasjadesse. See arusaam peaks olema elementaarne, aga nagu praegu selle eelnõu menetlusestki näeme, paraku ei ole.
Avalduse eelnõu kõige põhimõttelisemaks puuduseks on aga tõsiasi, et see lähtub väärast eeldusest, nagu olnuks oktoobris Gruusias toimunud valimised ebademokraatlikud ja nagu need seega ei väljendaks Gruusia rahva tahet. Eelnõu koostajad on vaikinud maha, et suurte jõududega Gruusia valimisi vaadelnud Euroopa Julgeoleku‑ ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE raporti kohaselt esines nende valimiste läbiviimisel küll puudusi, ent mitte määral, mis võimaldaks pidada valimisi ebademokraatlikeks, see tähendab võltsituiks või muul moel mitte Gruusia rahva tahet väljendavaks. Hoolimata sellest, et OSCE-d peetakse Euroopas kõige autoriteetsemaks valimiste vaatlemise organisatsiooniks, ignoreerib menetletav avalduse eelnõu selle hinnangut, tembeldades Gruusia valimised pooltoone kasutamata ebademokraatlikuks ja võltsituks.
Tegelikult on menetletav avalduse eelnõu ise ilmekaks näiteks ebademokraatlikust hoiakust ja sellest lähtuvast poliitilisest programmist. Eesmärk, millest reaalselt juhindutakse ja mida demokraatia kaitsmise retoorikaga varjatakse, on kukutada Gruusia valitsus, kuna see ei ole Euroopa Liidule ja nii-öelda transatlantilistele võimuringkondadele meelepärane. Juhtmõte on lihtne, et mitte öelda primitiivne. Kui valimiste tulemusel pääsevad võimule nii-öelda valed jõud, siis on valimised ebademokraatlikud ja nende tulemusi ei tunnustata. Nii nõutaksegi Gruusialt uute parlamendivalimiste korraldamist, et võimule saaks euro-atlantilistele võimukeskustele meelepärane ehk nende huvides tegutsev valitsus.
Samuti deklareeritakse, et Gruusia presidendina tunnustatakse kuni 2018. aastani Prantsusmaa kodanikuks olnud ja aastakümneid ka Prantsusmaa välisteenistuses kõrgetel kohtadel töötanud Salome Zurabišvilit, mis sest, et tema ametiaeg lõppes juba detsembri keskel ja uus president on ametisse vannutatud. Tähelepanuväärselt on end jätkuvalt Gruusia rahva tegelikuks presidendiks nimetav Zurabišvili kolinud praeguseks USA-sse, kus ta oli juba 1970. aastatel Columbia ülikoolis toonase trilateraalse komisjoni juhi Zbigniew Brzezinski õpilaseks. USA-s on Zurabišvili saanud Arizona Ülikooli John McCaini instituudis hästi makstud teaduri koha, nautides Henry Kissingeri stipendiumist lähtuvaid hüvesid ja propageerides ideed Gruusia uuest revanšistlikust sõjast Venemaaga.
Avalduse eelnõu avalause, mille kohaselt Eesti austab iga riigi võõrandamatut õigust demokraatlikult valida oma tee, kõlab selles kontekstis lausa naeruväärselt. Reaalsus on ju risti vastupidine. Eesti aitab Gruusia valitsust survestades ellu viia poliitilist programmi, mis just nimelt ei luba riikidel ja rahvastel valida demokraatlikult oma teed, vaid nõuab kuulekalt ette paika pandud teel kõndimist, hoolimata rahva enamuse huvidest ja tahtmisest. Kui Gruusia valitsus kaldub sellelt teelt kõrvale, öeldes, et Gruusia ei taha saada Ukraina saatusekaaslaseks, püütakse asi neile selgeks teha vägisi, rakendades värviliste revolutsioonidena tuntud valitsuste vahetamise tehnoloogiaid. Nende tehnoloogiate rakendamist saadavad alati niinimetatud kodanikuühiskonna väidetavalt rahumeelsete protestide mahasurumise süüdistused. Vastupidiselt eelnõu tekstis väidetule ei ole ka Euroopa Liidu ja vikerkaarelippude all toimunud Gruusia meeleavaldused olnud rahumeelsed, just nagu pole need olnud ka pelgalt kohaliku kodanikuühiskonna tegevuse ilming.
Niisugune demokraatia, kus õigeks ja vastuvõetavaks arvatakse vaid üks valik ja üks tee, ei ole tegelikult üldse mingi demokraatia. Sisuliselt on tegu diktatuuriga, isegi siis, kui sellele riputatakse külge demokraatia silt. Seda tõdemust kinnitavad muuseas praegu ka sündmused Rumeenias, kus tühistati presidendivalimised, kuna võimule hakkas pääsema nii-öelda valede euroskeptiliste vaadetega ning suveräänsustaotlusest lähtuv kandidaat Calin Georgescu.
Head kolleegid! Kui tahate demokraatia eest hea seista, siis vaadakem Gruusia, Ungari ja teiste riikide arvustamise asemel peeglisse ja astuge samme, et Eestis võetakse kasutusele läbipaistev, kontrollitav ja sellisena reaalselt demokraatia ideaalile vastava valimissüsteem. Seiske ka selle eest, et Eesti rahvas saaks endale ise valida riigipea ning algatada seaduseelnõusid ja referendume, nagu see oli 1933. aasta põhiseadusega ette nähtud. Seiske kas või selle eest, et Eesti rahvas saaks ühegi korra rohkem kui 20 aasta jooksul referendumil osaledes riigielu otsuste langetamises kaasa rääkida. Isiklikust perspektiivist ütlen lõpetuseks, et küll tahaks loota, et saame näha päeva, mil Eesti välispoliitikas hakkab ilmnema reaalselt iseseisvatele riikidele omase väärikuse, mitte vasallidele omase allaheitlikkuse ja kuulekuse mustrid. See eelnõu, mida täna siin menetleme, kehastab paraku just viimasena mainitud mustreid, mis peegeldavad mitte ainult suutmatust ise iseseisvuse ideaali kehastada, vaid ka põlgust nende vastu, kes suurte ja tugevamate meelepahaga riskides selle poole püüdlevad.”
Eelnevalt aga esitas Varro Vooglaid eelnõu etteandjale Eerik-Niiles Krossile küsimuse, millele vastates tunnistas too, et valimistulemuste võltsimise kohta pole mingeid ametlikke andmeid.
Varro Vooglaid: “Avalduses on ju selgelt osutatud sellele, et Gruusias valimised võltsiti, kohe esimene punkt: “Lähtudes eelnimetatust, Riigikogu ei tunnusta võltsimiste ja kodanike hirmutamise õhkkonnas toimunud … Nüüd, OECD raportis pole mitte kuskil öeldud, et Gruusias valimised võltsiti. Teine punkt. Te enne ütlesite, et OECD raportis on öeldud, et need valimised on korraldatud ja läbi viidud viisil, mis ei väljenda Gruusia rahva tahet. Siis hiljem te parandasite ennast, et on öelnud, et on kahtlusi, kas see väljendab Gruusia rahva tahet. Mina tutvusin ka selle OECD raportiga ja mina mitte midagi sellist ei leidnud, tõsi, nad toovad esile mitmeid puudusi, mis valimiste läbiviimises esinesid, aga sellist hinnangut mina küll ei leia: ei võltsimiste hinnangut ega seda hinnangut, et ei väljendanud Gruusia rahva tahet. Nii et tegemist on tegelikult väga suure küsimusega, et kas see süüdistus ikkagi on põhistatud?”
Eerik-Niiles Kross tunnitas, et jutud valimiste võltsimisest ripuvad õhus ja kaude kinnitas, et ka Eesti e-valimised pole usaldatavad: “Detailides on kurat, sageli nii ka siin. On tõsi, et OECD raport ja muud raportid ei ütle selgesõnaliselt, et valimised tervikuna olid võltsitud. Seda on väitnud küll paljud vaatlejad, aga mitte need rahvusvaheliste institutsioonide vaatlejad, mitmed kodanikuühiskonna grupid, needsamad grusiinide enda kodanikuühiskonnad, kes on seal. Võib-olla, kes on läbi lugenud, on öelnud, et valimised tervikuna olid võltsitud, ka Gruusia president, Euroopa institutsioonid nii selgelt ei ole sellele järeldusele jõudnud. Lihtsalt seda ei ole ka võimalik tagantjärele tuvastada, kuna põhiliselt toimusid need valimised masinate abil ja tagantjärgi ei saa seda enam lugeda. Nagu, tuttav teema (Saalist räägitakse.), tuttav teema. Kusjuures, meil tegelikult saab, aga seal ei saa, seal ei saa. Küll aga ütlevad kõik need raportid seda, et toimus võltsimisi, tähendab, see on vaieldamatu, et kas need toimus, mitmel pool on tuvastatud võltsimised ka, nii et siin on see mitmuses, võltsimisi oli seal laialdaselt. Jah.”