Kolmapäeval toimus Riigikogus kahe automaksueelnõu lugemine, mõlemad olid juba tehtud vigade hädine parandamine ja sellele viitas teise eelnõu puhul ka EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid.
“Algatuseks olgu öeldud, et me just hetk tagasi hääletasime vastuvõetud seaduseelnõu poolt, aga see ei tähenda, et me mingisuguselgi viisil toetaksime automaksu ja registreerimistasu säilimist. See tähendab lihtsalt seda, et see selge põhiseadusvastasus tuli ära likvideerida. Sama on ka selle eelnõuga, mida me siin kohe varsti hääletama asume.
Tegemist on teise mootorsõidukimaksu seaduses tehtava paranduse eelnõuga. Ja siingi tuleb öelda, et jätkuvalt on meie seisukoht, et nii mootorsõidukimaks kui ka registreerimistasu tuleb tühistada, aga loomulikult ka see puudus, mille kõrvaldamisega siin on tegu, tuleb kõrvaldada. Seda me üksnes toetame.
Aga millele ma tahaksin nüüd fraktsiooni nimel peetavas kõnes keskenduda, on see, et ma tahaksin teid, kolleegid, kutsuda üles mõtlema selle peale, mida me võiksime õppida sellest olukorrast, millega me nüüd siin silmitsi seisame ja millega me tegeleme. See eelnõu, mida kohe hääletama asume, näeb ette seda, et alaealiste lastega vanematel vähendatakse mootorsõidukimaksu 100 eurot iga alaealise lapse pealt. Kui peres on mitu autot ja mitmel vanemal, eks ole, siis nad saavad seda vähendust omavahel jagada. Kõik on iseenesest õigesuunaline, tulebki vähendada, sellepärast et kehtival kujul mootorsõidukimaks karistab eriliselt lasterikkaid perekondi.
Aga küsimus on selles, miks üleüldse see mootorsõidukimaks sai sellisel kujul kehtestatud. Ma saaksin väga hästi aru, kui te ütleksite kõik, et teate, lipsas kuidagi läbi. Me ei pannud seda tähele, et selline probleem oli mootorsõidukimaksu kehtestamise seaduse eelnõus sees. Väga vabandame, tuleb olla tähelepanelikum, eks. Kogemata juhtus. Aga see ei vasta ju tõele.
Me mäletame kõik väga hästi, et kui seda mootorsõidukimaksu kehtestamise eelnõu siin saalis menetleti, siis kõik opositsioonierakonnad ja mitmed opositsioonierakondade esindajad juhtisid ju sellele tähelepanu. Me kõik teame, mis on kirjutatud põhiseaduse § 28 lõikes 14. Seal on kirjutatud, peast meenutan, et lasterikkad perekonnad on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Erilise hoole all! Nüüd, kui seda sätet natukenegi tõsiselt võtta, siis peaks ju olema kõigile selge, et ei tohi kehtestada mootorsõidukimaksu sellisel viisil, mis eriliselt karistab või eriliselt koormab lasterikkaid perekondi. On ju selge, kõigile peaks see olema elementaarne.
Kui on eriline kohustus kaitsta lasterikkaid perekondi, siis ei tohi maksu kehtestada viisil, mis tabab eriti raskelt just nimelt lasterikkaid perekondi. Seda tuleks arvesse võtta mootorsõidukimaksu kehtestamisel. Ja hoolimata sellest, et nii esimesel, teisel kui ka kolmandal lugemisel peetud mitmetes kõnedes ja ka küsimustes juhiti sellele probleemile tähelepanu, ikkagi kehtestati maks sellisel viisil. No öelge, kas sellest nähtub elementaarnegi lugupidamine põhiseaduses sätestatu vastu? Mina väidan, et ei nähtu.
Just eile mitmete kolleegidega erinevatest fraktsioonidest osalesime väikesel koolitusel siin Toompea tänav 1, kus Riigikohtu esimees ja Aaro Mõttus, Tartu Ülikooli riigiõiguse õppejõud, natukene panid meile südamele ka seda: ärge, Riigikogu liikmed, väga kergekäeliselt selle põhiseaduslikkuse argumendiga vehkige, sest sageli on ikkagi küsitav, kas üks või teine seadus on põhiseadusega kooskõlas või ei ole seda. Ärge väga jõuliselt võtke sellist positsiooni, see ju ilmselgelt ei ole kooskõlas põhiseadusega. Aga ma arvan, et antud juhul me võime küll öelda, et see tõepoolest ilmselgelt ei ole põhiseadusega kooskõlas, minu hinnangul.
Kordame veel kord üle. Kui põhiseadus ütleb, et lasterikkad pered on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all, aga maks kehtestatakse viisil, mis eriliselt koormab just nimelt lasterikkaid perekondi, siis on väga raske lükata ümber seda väidet, et see on ju vastuolus põhiseaduses sätestatuga. Ja noh, ma võtsin välja ka ühe pildi, mille ma tegin siin rohkem kui aasta aega tagasi, kui see mootorsõidukimaksu menetlus meil siin oli. Ma ei saa seda teile sellisel viisil näidata, et see praegu oleks nähtav, aga võib-olla pärast, kes tahab, saab seda lähemalt vaadata. Siin on toodud esile kaks mootorsõidukit.
Vasakul pool on sõiduauto Volkswagen Caravell. See on selline väike buss, mitmetel Riigikogu liikmetel, ma olen pannud tähele, on ka midagi sellist, kellel rohkem lapsi on. See on 2019. aasta sõiduk.
Paremal pool on Mercedes-Benz C220T, mõlemad diiselmootoriga sõidukid, mõlemad 2019. aastast, no enam-vähem võrreldavad sõiduki uudsuse poolest, tehnilise kvaliteedi poolest ja nii edasi. Kumbki ei ole mingi eriline luksusauto, aga mõlemad on korralikud autod. Nüüd, näete, parempoolse autoga saab sõita tavaline perekond, kus on ema ja isa, kaks või kolm last. Kui ei ole just kahte hälli vaja panna, siis enam hästi ei mahu tegelikult, olgem ausad, aga kahe lapsega saab küll. Korralik auto. Registreerimismaks 1148 eurot, aastamaks 313 eurot.
Vasakpoolne buss – ma ei mäleta, kas siin oli kaheksa või üheksa kohta. Igal juhul on tegemist sõidukiga, kuhu mahub ema, isa lisaks kuus või seitse last, või ütleme, viis last pluss natukene rohkem pakke, mis tuleb, eks ole, suuremal perekonnal kaasa võtta. Registreerimismaks, mitte 1148 eurot, vaid 2754 eurot – rohkem kui kaks korda rohkem. Ja aastamaks, mitte 313 eurot, vaid 744 eurot.
Olukord on nüüd ju selline, et perekond, kus on viis või kuus last, ei saa valida, et teate, ärme võta seda Volkswagen Caravelli, võtame selle Mercedes-Benz C-klassi auto. Ei saa, sest lihtsalt perekond ei mahu autosse ära. Nii et see ei ole valik, et nad võtavad selle suurema. Noh, ise valisite sellise suurema ja luksuslikuma ja raskema auto. Esiteks, ta ei ole luksuslikum, ta on lihtsalt suurem ja raskem. Aga teiseks, ei, nad ei valinud midagi, nad valisid lihtsalt sellise auto, mis on sama vana, enam-vähem tehniliselt samaväärne, aga lihtsalt mahutab ära kogu perekonna.
Ja ilma, et neil mingit valikuvõimalust sellega seonduvalt oleks, välja arvatud valik võtta kaks autot ja sõita kahe autoga, mis ei tule lihtsalt kokkuvõttes oluliselt odavamalt, isegi kaks sihukest Mercedes-Benzi tuleks odavam, mis kindlasti ei ole kuidagi keskkonnasäästlikum, eks, kui sõidetakse paralleelselt kahe autoga – ema sõidab osa lastega ja isa sõidab osa lastega samasse kohta –, siis see tasu vist tuleks natuke väiksem kui selle bussi puhul.
Nii et nii ei tohiks asju teha. Õppigem seda sellest juhtumist, et mitte ei tuleks võtta vastu seadusi kriitikast hoolimata, vaid tuleks kuulata ka opositsiooni kriitikat ja teha kohe asju korralikult, teha kohe asju sellisel viisil, millest nähtub elementaarne austus põhiseaduse vastu ja seal sätestatu vastu, selle asemel et tulla pärast neid asju lappima ja parandama.
Ja kogu asi on ju seda hullem, et tegelikult mitte ainult see mootorsõidukimaks ei karistanud eriliselt lasterikkaid perekondi, paralleelselt vähendati ju lasterikaste perede toetust, kaotati ära tulumaksuvabastus abikaasa ja laste pealt, tõsteti ka käibemaksu ja tulumaksu, mis samuti tabas ju eriti valusalt lasterikkaid perekondi. Ja ma mäletan, et see vastulause, mis üks koalitsioon esindaja ütles, oli see, et noh, saavad hakkama selle mootorsõidukimaksu suurema tasumismääraga, sellepärast et neile makstakse ju peretoetusi. No kuulge! Peretoetusi ilmselgelt ei maksta selleks, et seda tagasi võtta teise maksuga.”