Kolmapäevases Riigikogu infotunnis oli paljude erinevate saadikute küsimuse sisuks Eesti algatatud sõjaline eskalatsioon Soome lahel ja kuna peaminister Kristen Michal ainult hämas, küsis EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid selgust kaitseminister Hanno Pevkurilt. Etteruttavalt võib öelda, et ei tulnud midagi tarka sealtki.
Varro Vooglaid: “Esiteks, härra kaitseminister, te enne hakkasite jälle selle Vene kaardiga siin vehkima ja ütles, et ärge minge kaasa sellise Venemaa narratiiviga, nagu oleks olnud mingi pardumise soov üldse.
Kuulge, ERR-is avaldati uudis, kus vahendati endist Mereväe juhatajat Jüri Saskat, kes ütles, et ilmselgelt oli pardumine plaanis, aga operatsioon jäeti pooleli. Pardaleminek siiski plaanis oli, küll aga seda hinnati jooksvalt ümber, seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Te tahate siis öelda, et Jüri Saska levitab siin Venemaa narratiive ja ERR veel omalt poolt võimendab seda? Ärge tehke nalja!
Ja loomulikult kõik asjaolud viitavad sellele, et pardumise soov oli. Milleks see kopter, suur kopter seal kohal tiirutama? Ilmselt seal olid inimesed peal, kes olid valmis pardumist ellu viima. See on ju ka asjaolu, mida ei saa ümber lükata, eks ole? Või ei olnud seal selliseid inimesi sellise valmisolekuga? Ärge tehke nalja!
Ja mis meile muret teeb, on see, et see ei ole lihtsalt üks intsident paljudest. Nagu peaminister ütles, et 450 korral on kontrollitud dokumente. Aga ma ei usu, et 450 korral on sõidetud välja sõjalaevadega ja kopteriga pardumise intensiooniga sellisel viisil, et hakata varilaevastiku tankerit niisugusel viisil kontrollima. Ma ei usu, et see nii on.
Ja mis on eriliselt problemaatiline, on see, et niisuguseid asju ei tohiks teha ilma poliitilise otsuseta. Peaminister ütles, et – kuidas ta enne ütles –, et korralduse andis Kaitseväe Peastaabi ülem Kaitseväe juhataja nimel. Aga küsimus ei ole selles, kes korralduse andis, vaid see, kes langetas vastava otsuse niisugune korraldus anda. Ja ma väga sügavalt loodan, et seda tehti poliitilisel tasandil.
Ja sellepärast ma küsin uuesti: kas teie ministrina või siseminister või peaminister andis heakskiidu sellise operatsiooni läbiviimiseks, selle konkreetse operatsiooni läbiviimiseks? Seda esiteks.
Ja teiseks, kas te olete meiega nõus, et niivõrd tõsiste operatsioonide läbiviimiseks peab olema poliitiline heakskiit? Kas see on see õppetund, mida sellest juhtumist on kaasa võtta, et tulevikus ei saa selliste asjade otsustamine olla Kaitseväe otsus, vaid see peab olema tõesti ka poliitiliselt heaks kiidetud?”