21. juunil 1940. aastal tehti Eesti Vabariigis stalinistliku režiimi toel kommunistlik riigipööre ja nüüd, 83 aastat hiljem ja päev varem, tegid uusmarksistid samasuguse vasakpöörde – sellise, mis hävitab Eesti traditsioonilise ühiskonna. Nagu tollalgi.
Traditsioonilise pere asendamine mingite seksuaalfantaasiatega, kõigi majandusraskuste surumine rahva õlgadele, eestlaste iibe kasvu kindlustavate suurperede jätmine rahata ja kavandatav sõnavabaduse piiramine vaenukõneseadusega on uus juunipööre.
Sinimustvalge veel lehvib, aga kauaks? Haridusministriks on nüüd eestlust vaenav „poluvernik“, sotsaalkaitseministriks uus Aleksandra Kollontai, peaministriks endise NLKP funktsionääri tütar, lisaks niigi vasakpoolsusesse kandunud Reformierakonnale on valitsuses kaks äärmusparteid, sotsid ja Jeestidvesti… Varesbarbarus, anveltid ja lauristinid puha…
Rahvusmeelne Eesti läheb sel aastal jaanipäevale vastu murega südames. Ilmselt oli sama ka 1940. aastal, mil oli juba näha, et riik võetakse käest. Veel aasta hiljem, kahe impeeriumi vahelise sõja saabudes, otsiti juba relvad välja, et ehk saab Eesti Vabariigi taastada.
Olukord on täna raske, aga mitte lootusetu. Brüsselile mahamängitud riik ühelt poolt, agressiivne Venemaa teiselt poolt – üsnagi 1940. aastate algus. Aga mingi lootus jääb, et tuleb ka kolmas võimalus Eestile – siis kui praegune rahvavaenulik valitsus prügikasti rändab ja eestlus saab võimu oma ajaloolisel kodumaal tagasi.
Tähistagem sel aastal Võidupüha ja Jaanipäeva eriti rahvusmeelselt, sest neid kahte püha ei ole vasakäärmuslased meilt veel ära võtta suutnud.
Uued Uudised