Kui seni on tõmmatud Toompea ja Tallinna ehk all-linna vahele tugev eraldusjoon, siis nüüd kipuvad need omavahel läbi põimuma.
Riiklikud teemad lükatakse käimasolevate võimuläbirääkimiste käigus isegi Tallinna kontekstis, kuigi see ei pruugi sealses pädevuses olla. Ka pole seni kohaliku omavalitsuse tasandil olnud määravad opositsiooni-koalitsiooni jõujooned riigikogus. Ajad muutuvad.
Praegu käimasolevate Tallinna võimuläbirääkimiste stiil on justkui copy-paste riigikogu omadega pärast valimisi.
Täpselt nagu riigikogu valimiste järel, ollakse nüüd siingi üllatunud, kui halb seis on ja kuidas nad enne sellest midagi ei teadnud – kohe, kui poti juurde saavad, hakkavad vabandusi otsima, olles ise kaks ja pool aastat volikogu liikmete hüvesid nautinud, olles samal ajal ka liikmed nii rahandus- kui ka revisjonikomisjonis.
Võimalik, et nad on noil istungitel väsinud olnud.
Kui praegu läbirääkimiste laua taga Eesti 200 esindav Marek Reinaas räägib, et Tallnna rahaline seis on hapum, kui osati arvata, siis tekib küsimus, kus ta enne oli.
Kas koperdas kinos?
Ja kui Reformierakonna kastirattur Pärtel-Peeter Pere märkis samuti, et rahaline seis on oodatust kehvem ega mõista, kuidas on linn saanud selliseid asju lubada, siis meenub lugu sellest, kuidas ta Tallinna linnavolikogu istungil puldis tuikus.