Mis on saanud üle-eestilisest tuuleparkide planeerimise lainest?
Ühes vallas planeering lõpetatakse, teises algatatakse uus. Kolmandas kehtestatakse planeering, kuid otsus jõuab kohtusse. Neljandas keeldub vald planeeringut algatamast, arendaja vaidlustab otsuse ja kohus saadab asja uuesti menetlusse.
Pärnu, Haljala, Mulgi, Kose, Põltsamaa, Rapla, Saarde, Põhja-Sakala, ja Türi valla tuuleplaneeringuid on lõpetatud. Valga Vallavolikogu lõpetas oma eriplaneeringu alles 13. augustil.
Aga ka planeeringu lõpetamine ei pruugi tähendada, et asi on lõppenud. Enamus lõpetamisotsuseid on arendajad kohtus vaidlustanud.
Põhja-Pärnumaal on olukord eriti kirju. Eriplaneering lõpetati osadel eelvalikualadest, kuid alade 3, 9, 10 ja 11 menetlus jätkub. Selle kõrval jätkub Rahnoja ja Vihtra tuuleparkide detailplaneering ning menetluses on ka Lavassaare piirkonna uue tuulepargi planeeringu algatamise taotlus.
Raasiku, Vinni ja Lääne-Nigula puhul on tuuleparkide planeerimise küsimused kohtuvaidluste tulemusel uuesti omavalitsuste menetlusse jõudnud.
Ka kehtestamine ei ole toonud lõplikku selgust. Pärnu Põlendmaa, Lüganuse ja Lääneranna kehtestamisotsused on kohtus vaidlustatud. Vaidlustajate seas on nii kohalikud elanikud ja keskkonnaühendused kui ka teised arendajad.
Samal ajal liiguvad üle Eesti edasi paljud tuuleparkide planeeringud ning uusi tuleb juurde. Anija Vallavolikogu algatas 13. augustil uue eriplaneeringu ühe tuuleenergia arendusala leidmiseks.
Ka Läti piiri äärde kavandatava Lode tuulepargi suhtes valmistab kohalik kogukond koos MTÜ-ga Looduse ja Inimeste Eest koostöös Läti juristidega ette kohtusse pöördumist.
Liivi lahe meretuuleparkide elektriühenduse riigi eriplaneering on tekitanud tugeva vastuseisu ning ka selle menetluse vaidlustamiseks on ette valmistatud kohtukaebus.
Saarde töötava tuulepargi puhul tühistas Tallinna Halduskohus Terviseameti otsuse lõpetada müra suhtes alustatud riiklik järelevalvemenetlus ning kohustas ametit menetlust jätkama. Kohus leidis, et senine uurimine ja põhjendused ei olnud piisavad.
See ei ole enam üksikute kogukondade vastuseis. See on üle-eestiline muster.
Kui nii paljud tuuleplaneeringud jõuavad kohtusse, saadetakse tagasi uude menetlusse või lõpetatakse omavalitsuse otsusega, tekib küsimus:
𝐤𝐚𝐬 𝐩𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐞𝐦 𝐨𝐧 𝐭õ𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐨𝐡𝐚𝐥𝐢𝐤𝐞𝐬 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞𝐬 𝐯õ𝐢 𝐨𝐧 𝐦𝐢𝐝𝐚𝐠𝐢 𝐯𝐚𝐥𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤õ𝐢𝐠𝐞𝐬 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐬, 𝐤𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐭𝐮𝐮𝐥𝐞𝐭öö𝐬𝐭𝐮𝐬𝐭 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢𝐬 𝐩𝐥𝐚𝐧𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐚𝐤𝐬𝐞 𝐣𝐚 𝐤𝐨𝐠𝐮𝐤𝐨𝐧𝐝𝐚𝐝𝐞𝐥𝐞 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 𝐬𝐮𝐫𝐮𝐭𝐚𝐤𝐬𝐞?
Kas riigil on mõistlik jätkata viisil, mis tekitab aastateks segadust, lõhestab kogukondi ning viib inimesed, omavalitsused ja arendajad järjest kohtusse?
Või oleks aeg senine tuuleplaneerimise mudel lõpuks ümber mõtestada?
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
Kommenteerib Maarja Maranik: “Kui kümned tuuleplaneeringud takerduvad kohtutesse, saadetakse tagasi uude menetlusse või lõpetatakse omavalitsuste poolt, ei ole viga kohalikes inimestes.
Riik on loonud olukorra, kus arendussurve ja riiklikud energiapoliitilised eesmärgid põrkuvad kohalike inimeste, looduse ja omavalitsuste vastutusega. KOV-id on pandud selle kõige vahele ning tulemuseks ongi aastatepikkused menetlused, vaidlused ja kohtuasjad.
Faktid räägivad enda eest: kogukondade ja omavalitsuste vastuseis ei ole emotsionaalne „jonn“, vaid reaktsioon süsteemile. Argumenteeritud seismine oma kodukandi eest, dokumentidesse süvenemine ja vajaduse korral otsuste vaidlustamine aitavad ära hoida kiirustatud ning puudulikult põhjendatud otsuseid.”