Tuleval nädalal avalikustatav tervishoiu rahastamise analüüs soovitab kehtestada uusi makse, et arstiabi kättesaadavus püsiks senisel tasemel. Kui otsuseid õigeaegselt vastu ei võeta, on 2025. aastaks tervishoius puudu 200 miljonit eurot ehk sama palju, kui kulub praegu perearstiabi süsteemi toimimiseks.
Eesti valis omal ajal tee, et arstiabi rahastamine ei sõltu poliitikute otsustest. Nii saab tervishoid raha peamiselt sotsiaalmaksust, viimastel aastatel tasub riik ka mittetöötavate pensionäride eest.
“Me näeme, et sellest tulevikus enam ei piisa ning see tähendab, et riigieelarvest oleks vaja täiendavaid vahendeid tervisekassa eelarvesse,” ütles tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.
Arstiabi rahastamist analüüsinud Tartu Ülikooli teaduri Andres Võrgu sõnul on kaks valikut, kas panna meditsiin sõltuma poliitikute ühekordsetest otsustest või kehtestada sihtotstarbeline maks tervishoiu rahastamiseks. Analüüs pakub välja, et edaspidi võiks riik hakata maksma sotsiaalmaksu kõigi ravikindlustatute eest.
Kui Eesti soovib säilitada solidaarset ravikindlustust, siis Võrgu sõnul pole maksutõusust pääsu. Tema pakub välja ühe lahendusena käibemaksu tõstmise 20 protsendilt 23,5 protsendini. See maksutõus kataks ära tervishoiu rahavajaduse aastani 2040.
Arstiabi rahamured võiks lahendada Võrgu sõnul ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi kahekordistamine, abi oleks ka karastusjookide maksustamisest.
Allikas: ERR