Uuringutest on teada, et vastused sõltuvad sageli küsimuse püstitusest ja küsitlusele vastajate arvamuse tausta üldjuhul ei uurita. Nii on ka uuringu puhul autoeelistuste kohta.
Uuring, mille puhul viidatakse sellele, et “tulevikuvalikutes on toimumas nihe” ja “inimesed on muutunud elektriautodele avatumaks”, ei pruugi olla tõsiseltvõetav, kui arvestada, et Euroopa Liit on otsustanud 2035. aastaks lõpetada sisepõlemismootoriga tootmise ja müügi ning inimesed arvestavad pigem sellega, et nendega ongi lõpp, kui et nad elektri- ja hübriidautot paremaks peavad. Tänavune talv tõestas, et elektriautoga pole külma ilmaga suurt midagi peale hakata ja see muutus paljud veelgi ettevaatlikumaks.
Hea näide on automaks – kui inimesed hakkavad auto ostmises ja selle ülalpidamises korrektuure tegema, siis ei pruugi see sugugi tähendada, et nad muutusid keskkonnasõbralikuks, vaid see viitab pigem sellele, et nad ei suuda enam autot ülal pidada.
BNS vahendab: “Märtsis Veho tellimusel turu-uuringu ettevõtte Norstati poolt läbiviidud autoomanike uuringu järgi on 25 protsenti Eesti autoomanikest valmis soetama või kaalub järgmise autona hübriidauto ning 12 protsenti kaldub elektriauto kasuks. Ligi kolmandik kaalub elektri- või hübriidauto soetamist teise pereautona, teatas Veho.
“Kuigi praegu sõidab valdav osa ehk ligi 90 protsenti autojuhte bensiini- või diiselmootoriga autodega, näitab uuring, et tulevikuvalikutes on toimumas nihe ning inimesed on muutunud elektri- või hübriidauto mõttele avatumaks,” kommenteeris Veho juht Keijo Kaasik pressiteates.
3 protsenti vastanutest ostab kindlalt järgimise autona elektriauto ning veel 9 protsenti kaalub sellist varianti. Hübriidautode osas on ostuvalmidus kaks korda kõrgem: 8 protsenti on täiesti valmis soetama endale hübriidautot ning 17 protsenti kaalub seda.
“Hübriidautode kõrgem eelistus kajastab seda, et inimesed on valmis tegema esimesed sammud elektrifitseerimise suunas, ent teevad seda ettevaatlikult, valides esialgu kompromissi hübriidi näol,” leiab Kaasik. Tema hinnangul tajuvad autoomanikud hübriidi kindlama alternatiivina, mis samal ajal pakub ka elektriautole omaseid eeliseid, nagu näiteks ökonoomsem ja keskkonnasõbralikum sõit.”
Uuring näeb seega ainult inimeste “teadlikuks muutumist”, mitte aga ärahirmutamist sellega, et sisepõlemismootorid keelatakse või et kulud kasvavad üle pea. “Kaalub ostmist” ei tähenda veel, et teist tüüpi auto ostetakse, vaid pigem seda, et tarbija kaalub halva ja väga halva vahel.
Ka Euroopa Liitu kuulumise uuringud näitavat suurt toetust EL-ile, aga kui lahata inimeste suhtumine üksipulgi lahti, siis selgub, et massimigratsiooni, võimu koondumist Euroopa Komisjoni või survepoliitikat liikmesriikidele kiidab heaks suhteliselt väike osa küsitletutest.
Uued Uudised