“Veidi pehkinud ja vananev” e-riik on endiselt poliitturismi põhjuste nimistus esikohal

Eesti naudib endiselt e-riigi kuulsust, kuid nüüd on sellel juba murelik toon sees.

Tegelikult rääkisid Mart ja Martin Helme juba pikka aega tagasi saates “Räägime asjast”, et e-Eestist on järel ainult hea nimi ja me vajame sellesse valdkonda nii raha kui restarti.

Nüüd jõudis neile järele ka riigipea, kes teatas Riigikogus peetud kõnes, et Eesti e-riik on “seest veidi pehkinud ja vananev” ja lisas, et e-riigi jätkuva arengu nimel peab tegema tööd ka edaspidi ja investeerima sellesse lisaraha. IT-minister Kert Kingo täpsustas seepeale, et midagi katastroofilist küll veel pole, kuid asjaga peab tõsiselt tegelema hakkama.

President on oma ülemaailmse poliitturismi ühe põhjusena toonud alati e-riigi tutvustamise, viibigu ta siis mõnes genotsiidihõngulises Aafrika riigis või Vaikse ookeani saartel. See on alati esile kutsunud  küsimuse – kas need riigid ikka on võimelised e-keskkonda looma? Või käivadki meie poliitikud seal õhku müümas, et õigustada oma ringsõite?

Uued Uudised on kaugel sellest, et pidada Aafrikat digitaalselt mahajäänuks. Nigeeria ja USA võimuesindajad teatasid teisipäeval, et vahistasid ühisoperatsiooni käigus pea 300 netipetturit, kes üritasid erinevate skeemidega firmadelt ja üksikisikutelt raha välja pressida.

“Operatsiooni ReWired käigus kõrvaldati mitmeid kuritegelikke rühmi ja rahvusvahelisi bandesid,  kuid ka üksikisikuid,” täpsustati teadaandes. Suuroperatsioon viidi läbi maikuust septembrini ja selle eesmärgiks oli kõige mõjukamate küberkurjategijate kahjutukstegemine.

Operatsiooni käigus vahistati 167 inimest Nigeerias ja 74 Ühendriikides. Viimastest siiski samuti enamus Nigeeria kodanikud. Türgis võeti kinni 18 ja Ghanas 15 inimest. Veel viidi vahistamisi läbi Prantsusmaal, Itaalias, Jaapanis, Malaisias, Suurbritannias ja Kenyas.

Nagu näha, on küberkuritegevus Aafrikas kõrgel tasemel – algasid ju netipettused e-kirjadega Nigeeriast. See aga panebki mõtlema, millist e-riiki Eesti ikkagi on Aafrika riikidele suuteline pakkuma.

Võib-olla suudaks Aafrika tõesti meie moodi e-teenuseid kasutama hakata, aga sel juhul peaks Eesti oma teenusega tagama ka küberturvalisuse loomise. Praegu on karta, et e-riik Aafrikas tähendaks pigem laialdast küberkuritegevust, andmelekkeid, tööstusspionaaži (Hiina “lutikad” Addis Abebas Aafrika Riikide Liidu peakorteris) ja diktaatorite kätte koonduvaid isikuandmeid netikeskkonnast, mis lubavad poliitiliste vastaste kohta teavet saada.

Eesti ei olegi vist mõelnud selle peale, mis saaks siis, kui meie digiriik satuks üleöö vaenlase kätte –  milline andmebaas oleks neil kohe olemas! Aafrikas ei suudeta tõenäoliselt küberturvalisust tagada – kui isegi USA valimissüsteem on Vene häkkerite ees kaitsetu – ja eestlaste eksporditud digilahendused saavad aluseks hoopiski küberkuritegevusele ja -spionaažile.

Meie riik hakkab oma e-süsteemide kallal tööd tegema ja see on hea. Mis aga puutub digiriigi pakkumisse Kolmandas maailmas, siis tasuks ikka uurida, kas näiteks Aafrika suudab lisaks e-riigi teenuste pakkumise ka süsteemide turvalisust tagada. Kui meie eksporditud digiriiklus hakkab seal kuritegevust ergutama, siis jääme parem Kolmanda maailma digitaliseerimisest kõrvale.

Hiljuti meil külas näinud eSwatini sinivereline IT-minister rääkis küll ilusat juttu oma edukast kodumaast, kuid midagi peale maavaraderohkuse ja ilusa looduse Postimehe olukirjeldusloost küll endise Svaasimaa arengust sealt välja lugeda polnud.

Täiendatud! E-riigi taustast räägib Delfi uudis: “Riigikontrolli auditist ilmnes, et üheksast analüüsitud tarkvaraarenduse projektist ebaõnnestus neli. See tähendab, et miljoneid maksnud arendusi ei suudetud läbi viia ettenähtud eelarvega, kokkulepitud ajaks ja vajaliku funktsionaalsusega.”

UU