Neljapäeval toimus Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud ja eesti keele kaitsmisele suunatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu esimene lugemine, mis lasti Keskerakonna, Reformierakonna, sotside ja Isamaa poolt põhja, kes kas siis hääletasid vastu või hiilisid saalist minema.
Peavooluerakonnad kaitsesid vene keele positsiooni raevukalt, kasutades seejuures ka põhiseaduse diskrimineerimisvastaseid punkte, kuigi seesama põhiseadus sätestab Eesti riigikeeleks eesti keele.
“Minul on päris suur vastumeelsus selles suhtes, kui me välistame ühe keele. Ma tsiteerin: “[—] tegevustes, mis on suunatud Eesti elanikkonnale, kasutada ainult riigikeelt.” /…/ Miks me välistame ühe keele, teades, ja te korduvalt ju tõite ka siin arve, et Eestimaal elab väga suur kogukond erinevatest rahvustest inimesi, kelle kodukeeleks erinevatel põhjustel on vene keel,” küsis reformierakondlane Signe Kivi.
Mihhail Stalnuhhin oli eriti pabinas: “Ma annan sulle (ettekande teinud Jaak Valgele – toim.) sellise praktilise situatsiooni? Kaks inimest – pööra tähelepanu, kui poliitkorrektne ma olen, ma ei öelnud, et mees ja naine, ma ütlesin: kaks inimest – lähevad seksima. Ja üks neist on juhuslikult avalik-õiguslik isik või eraõiguslik juriidiline isik. Kas ka selles olukorras nad peavad kasutama riigikeelt ja kas sellel partneril, kes pärast pole rahul tulemusega, tekib võimalus vaidlustada seda protsessi sellel alusel, et temaga ei suheldud riigikeeles?”
Keskerakondlane Dmitri Dmitrijev pani samuti eriti vihaselt:”Ma ei saa aru, miks me järjekordselt peame siin tegelema rahvusvähemuste diskrimineerimisega.”
Jaak Aab võttis kokku Keski arvamuse: “Mingis ideaalmaailmas võib-olla kunagi, ma ei tea, kuigi tänapäeva maailmas ma ka hästi seda enam ei usu, on tõesti selline rahvusriik, kus sada protsenti kõik räägivad ainult eesti keeles ja peavad sada protsenti ka C1-tasemel eesti keelest aru saama. Selles suunas me tahame liikuda, et see oleks sinnapoole, aga antud olukorras lülitada üks keel lihtsalt välja? 30% elab Eestis venekeelseid inimesi.”
Sots Eduard Odinets: “EKRE absurdsuse tippu jõudnud, on pannud meie ette eelnõu, millega sisuliselt keelatakse Eesti avalikus ruumis vene keel. Ehk siis kõigi avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute kõigis tegevustes tuleb kasutada ainult eesti keelt. /…/ See paneb küll punastama häbist. Häbist, et 21. sajandil Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendis peame arutama ühe keele väljalülitamist avalikust ruumist. Häbiväärne absurd, mis ei tee au ei algatajatele ega toetajatele.”
EKRE poolt ütles oma sõna Henn Põlluaas: “Me oleme maailmas üks väiksemaid riike. Ja just nimelt selle eest tuleb seista, just nimelt sellest tuleb kinni hoida küünte ja hammastega, sellepärast et see keel, mis eesti keele asemel meil üha enam ja enam võimust võtab, nendel on ju suur emamaa olemas. Üle 100 miljoni inimese. Neid ei ähvarda mitte miski. Eesti keele kandjaid on ligi miljon. Noh, kas saab võrrelda neid mingilgi kombel? Meil on täna võimalus muuta paljusid asju, muuta meie volikogud eestikeelseks, võtta välispäritolu isikutelt, teiste riikide kodanikelt õigused osaleda meie kohalike omavalitsuste valimistel, võtta võimalus mõjutada selle läbi välisriikidel meie igapäevaelu, meie poliitikat, meie julgeolekut, meie ellujäämist ja kestmist. Aga seda ei taheta. Ma saan aru, tõesti, kui Vene inimesel on võimalik saada vene keeles hakkama, siis miks ta peakski õppima. Aga mina ei saa teist aru, kes te siin leiate, et see on normaalne ja et see nii peakski olema ja sülitame põhiseadusele, kus on öeldud selgelt, et Eesti riik on loodud Eesti rahva kustumatu enesemääramise õigusel selleks, et hoida ja kaitsta ja säilitada eesti keelt, kultuuri ja rahvust ja kus on öeldud, et Eesti riigikeel on eesti keel. Minge ükskõik kuhu mujale maailma, vaadake Prantsusmaale, Inglismaale, Kanadasse, kuhu iganes. Kas te näete sellist asja, nagu siin on, et kooliharidust antakse mingisuguses muus keeles või võõrkeel valitseks selliselt riiklikul tasandil nagu meil? Ei, seda ei ole. 30 või rohkemgi aastat ei ole tehtud absoluutselt mitte midagi, ei ole tahetud teha ja just nimelt selles on see küsimus. Ja täpselt samamoodi ei ole need inimesed, kes on siin enam kui 30 aastat elanud või kes on siin sündinud, ka neil ei ole mingisugust tahet eesti keelt õppida ja sellega ei saa mitte mingisugusel juhul nõus olla ega seda aktsepteerida, ammugi leppida.”
Allikas: stenogrammid
Loe ka “Lõimumine” on tupikus: 40 protsenti Eesti venelastest räägib ainult vene keelt ja Jaak Valge: sisserändajate ebavõrdne staatus Eesti ühiskonnas on põhjustatud pigem päritolumaa käitumismustrite edasikandumisest