Uued Uudised

Venekeelsed ei õpi enam eesti keelt, sest nad saavad ilma hakkama. Kas inglisekeelsed õpivad?

Eestis oli juba varem 300 000 venekeelset, kellest paljud ei õppinud eesti keelt ära, sest said ka selleta hakkama. Nüüd on Reformierakond lasknud Eestisse lisaks veel tohutu massi endise Nõukogude Liidu elanikke, seda nii odavtööjõu kui põgenikena, mistõttu on venekeelsetel eesti keelt veelgi vähem vaja. Aga kas Läänest tulnud ja Eestis elavad välismaalased õpivad eesti keelt?

BNS vahendab: “Pärast ligi viieaastast ametiaega Tele2-s on ettevõtte praegune tegevjuht Chris Robbins otsustanud edasi liikuda ja kasutada võimalust globaalses organisatsioonis väljaspool Eestit. Kanadalasest paarikümneaastase telekomisektori tippjuhi kogemusega Robbins on töötanud nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Tele2 Eesti tegevjuhi rollile eelnevalt juhtis ta Leedus telekomioperaatorit Bite, oli Kanada mobiilifirma Wind Mobile müügi- ja klienditeenindusdirektor ning Tšehhi Vodafone’i turundusdirektor. Tele2 Eesti juhi kohalt liigub ta edasi rahvusvahelisse ettevõttesse, mis tegutseb üle kogu Euroopa ja ka Lähis-Idas.”

Oleks huvitav teada, kui palju sai Robbins eesti keele selgeks. Vähemalt tema sotsiaalmeediakonto on inglisekeelne. Viis aastat on paras aeg, et saada vähemalt suhtlustasemel kätte selle riigi keel, kus elatakse. Rahvusvahelises firmas riigikeelt ilmselt vaja ei lähe, kuid kolleegidega suheldes oleks ju tore kohalikku keelt purssida.

Hiljuti algatas Tallinna linnavalitsus konkursi inglisekeelse veebikanali loomiseks, et kohalikud välismaalased saaksid vajaliku info inglise keeles kätte. See tähendab, et võõrastel on edaspidi veelgi vähem motivatsiooni eesti keel ära õppida.

Uutele Uudistele saadetud kirjas räägib üks eestlane kortermajast, kus lisaks eestlastele elab üürikorterites ka venelasi ja ukrainlasi ning lisaks neile ka aafriklasi, hindusid ja teisigi, kelle suhtluskeeleks on inglise keel. Hiljuti oli ukselukk rikkis ning välismaalased panid üles inglisekeelse kirja, milles paluvad ust lukku mitte vajutada. Kuigi suur osa elanikest on eestlased, ei oska välismaalased palvet riigikeeles dubleerida, inglise keelest aga ei pruugi igaüks aru saada.

Nii ongi tekkimas olukord, kus keegi Eestisse tulnutest ei pea enam riigikeelt õppima, sest hakkama saab nii vene kui inglise keelega. See aga on täiesti vastuolus Eesti põhiseadusega, mis seab riigikeeleks eesti keele ning riigi eesmärgiks eesti keele ja kultuuri säilimise.

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas hiljuti Riigikogu infotunnis, et eestlus polevat enam esikohal, vaid selleks olevat võõraste “lõimimine” – paraku neid ka “lõimitakse” nii, et eesti keelt pole enam osata vaja.

Lõpetuseks aga Georg Kirsbergi postitus FB-s: “Olen praegu Pärnu mnt politseijaoskonnas ja vatnikud täiesti tuimalt pöörduvad infolauda vene keeles ning seal istuv eesti tädi teenindab neid vene keeles – mis asi see olema peaks? Miks tuleb meie riik Putinile vastu ning soodustab vene keele arengut?”

Uued Uudised

Exit mobile version