Kaja Kallase valitsuse poliitika, mis on erinevate meetmete kaudu suunatud ukrainlaste, sealhulgas sõjaväekohuslaste kinnistamisele Eestis, teeb Ukrainale karuteene, nagu on ka Lehtme-skandaal hävitanud annetuskeskkonna.
Ukraina majandusstrateegia keskuse (CES) avaldatud uus uuring näitas, et sõja tõttu välismaal elavate Ukraina põgenike arv kasvas 2023. aasta esimesel poolel umbes 500 000 inimese võrra, vahendas kolmapäeval portaal Kyiv Independent.
Tänavu juuni lõpus elas välismaal põgenikena 5,6–6,7 miljonit ukrainlast. Keskuse hinnangul on see arv 300 000–500 000 suurem võrreldes uuringu 2022. aasta detsembris avaldatud versiooniga.
Valdavalt on põgenikud naised ja lapsed ning suurim osa Ukraina pagulastest asub Saksamaal ja Poolas. Märkimisväärne hulk praegu välismaal elavatest ukrainlastest (63%) kavatseb Ukrainasse naasta, kuid tagasipöördumise tingimused ja ajakava on ebaselged.
Uuringu hinnangul jääb erinevatel asjaoludel välismaale koguni 3,3 miljonit ukrainlast, mis mõjutab oluliselt Ukraina majandust ja toob kaasa 6,9% kaotuse SKT-st aastas.
Reformierakonna partneri Eesti 200 poliitiku Johanna Maria Lehtme Slava Ukraini skandaal on oluliselt vähendanud annetamissoovi ja ka see mõjub Ukrainale negatiivselt.
BNS vahendab: “Suur abiorganisatsioon on mures ebapiisava rahvusvahelise tähelepanu pärast Ukrainale ja ootab rohkem annetusi oma operatsioonide rahastamiseks sõjas kannatanud riigis, hoiatas teisipäeval selle president.
Rahvusvahelise päästekomitee (IRC) juhi David Milibandi sõnul seisneb tema keskne mure selles, et rahvusvahelise üldsuse silmis on muutumas normaalsuseks 19 kuud väldanud sõda ja sellest tingitud humanitaarkriis, mille põhjustas Venemaa sissetung ja jätkuvad rünnakud tsiviiltaristu vastu. Samas ei näita sõjast tingitud vajadused kahanemise märke, ütles ta.
“Me teame, et 2022. aasta arvud humanitaarabi kohta Ukrainale ei kordu,” ütles ta Associated Pressile.
IRC sai 2022. aastal oma Ukraina operatsioonide rahastamiseks 40 miljonit dollarit. 2023. aastal on saadud sellest summast veidi üle poole ehk 27 miljonit dollarit. Tema sõnul ei ole vajadused siiski kuskile kadunud.
Praegu vajab humanitaarabi 18 miljonit ukrainlast, viis miljonit riigisiseselt ümberasustatud inimest ja kuus miljonit pagulast, kes elavad teistes riikides, ütles Miliband, lisades, et tsiviilisikute hukkumine ja riigisisese ümberasumise tase on jätkuvalt vastavalt kõrge ja rekordiline.
Ukraina kodanike toimetulekumehhanismid on pärast kuid kestnud sõda ammendunud. IRC hoiatab, et sümptomid näitavad sõja venimist väga pikaks.
Kui jälgida Kaja Kallase valitsuse tegemisi, siis ega sealtki enam abi Ukrainale paista, sest riigi majandus on põhja lastud ja ühiskond kärperežiimil, samas aga lastakse Eestisse vabalt tulla kõigil, ka neil, kes peaksid olema rinnetel.